Glükagoon vs glükogeen
Toidupuudusel vajab iga elusorganism ellujäämiseks ladustamisühendite kasutamist. Seetõttu on edaspidiseks kasutamiseks kasulik lisatoitu säilitada kehas kasutatava vormina. Taimede jaoks toimib tärklis ladustamisühendina, samas kui loomade jaoks on see glükogeen. Nende ladustamisühendite kasutamiseks on igal organismil, kaasa arvatud inimesel, oma mehhanism. Inimeste veresuhkru reguleerimise mehhanismi kaalumisel on vajalik peamiselt insuliini ja glükagooni hormoonide aktiivsus. Kuigi tegevus on antagonistlik, mängivad mõlemad hormoonid olulist rolli veresuhkru taseme reguleerimisel.
Glükagoon
Glükagoon on hormoon, mida alfa-rakud eritavad pankrease Langerhansi saartel. Arvestades selle biokeemilist struktuuri, koosneb see ühest polüpeptiidahelast, milles on 29 aminohapet. Glükagooni roll on aktiveerida fosforülaasi ensüüm maksas, kui vere glükoosikontsentratsioon on madalam kui vaiketasem, katalüüsides seeläbi glükogeeni muundumist glükoosiks. Vähe sellest, glükagoon suurendab mitte-süsivesikute allikate glükoosi sünteesi.
Glükogeen
Glükogeen on inimestel ja teistel loomadel ladestuv süsivesikute polümeer. Tegelikult on see hargnenud ahelaga α-D-glükoos. Nagu tärklis taimedes, leidub glükogeeni ka loomarakkudes graanulites. Normaalsetes tingimustes võib glükogeeni graanuleid näha hästi toitunud maksa- ja lihasrakkudes, kuid mitte aju- ja südamerakkudes.
Mis vahe on glükagoonil ja glükogeenil?
• Glükagoon on hormoon ja see on polüpeptiidi vorm, glükogeen aga polüsahhariid.
• Glükagoon mängib olulist rolli vere glükoosisisalduse reguleerimisel, kui see on vaiketasemest madalam, kuid glükogeen on vormis säilitav ühend inimestel ja teistel loomadel.
• Gleragooni sünteesivad alfarakud Langerhansi saartel, glükogeen aga sünteesitakse ja ladustatakse maksas.
• Glükagoon aitab vajadusel muuta glükogeeni glükoosiks.
