Deebetjääk vs krediidisaldo
Raamatupidamises kasutatakse äritehingute registreerimiseks süsteemi, mida nimetatakse topeltkirjeks. Kahekordse kirjendamise süsteem eeldab, et ettevõtte raamatupidamisraamatutesse tehakse kaks kannet; kus üks kanne on deebetkanne ja teine võrdse summa krediidikanne. Kui raamatupidamisraamatud on tasakaalus, on kontodel kas deebet või kreeditarve. Järgmises artiklis selgitatakse topeltkirjesüsteemis tehtud kreedit- ja deebetkandeid, mis tüüpi kontodel on deebet- või kreeditjääk, ning selgitatakse selgelt deebet- ja kreeditjäägi erinevust.
Deebetjääk
Pearaamat sisaldab mitmeid kontosid, mida nimetatakse „T-kontodeks“ja kus iga konto esindab teatud tüüpi tulusid, kulusid, varasid, kohustusi, kapitali, dividende jne. Ettevõte kirjendab äriraamatuid T-kontodel oma pearaamatutes. ning teeb deebet- ja krediidikandeid vastavalt raamatupidamise arvestuspõhimõtetele. T-konto deebetkanded salvestatakse alati vasakusse serva. Kui konto on tasakaalus oma deebet- ja krediidikirjetega, siis kui konto vasakul küljel on suurem saldo, siis väidetakse, et kontol on deebetjääk.
Vastavalt raamatupidamispõhimõtetele ja topeltkirjelduse kontseptsioonidele on arvukalt kirjeid, millel peaks aruandeperioodi lõpus olema deebetjääk. Nende kirjete hulka kuuluvad varad, kulud ja kahjumid. Selliste kontode korral tehakse vara väärtuse, kulude või kahjumi suurenemisel kirjed T-konto deebetile (vasakule küljele) ja nende väärtuste vähenemisel tehakse kanded kreediti (paremal küljel)). Varade, kulude ja kahjumite jääk jääb aga alati deebetipoolele.
Kreeditsaldo
Nii nagu võlgade kanded tehakse, tuleks tehingu täielikuks kirjendamiseks teha ka krediidikanne. Krediidi kanne tehakse ka T-kontodele ja krediidisaldod sisestatakse tavaliselt paremale. Kui konto on tasakaalus nende deebet- ja kreeditkannetega, siis kui konto paremal küljel on suurem saldo, siis väidetakse, et kontol on krediidijääk.
Nii nagu deebetjääkide puhul, on ka arvel punkte, millel on alati krediidijääk, kui kontod on tasakaalus. Selliste kirjete hulka kuuluvad kohustused, tulud ja omakapital. Kuna sama kontseptsioon kehtib ka krediidisaldode kohta, tehakse kohustuste, tulude või omakapitali suurenemisel kanded konto paremal küljel ja vasakul küljel, kui need vähenevad.
Deebet vs krediidisaldo
Kahekordse kirjendamise süsteem eeldab, et tehingu täielikuks kirjendamiseks tehakse võrdse summaga deebet- ja kreeditarve. Deebet- ja krediidisaldo tekib siis, kui kõik need T-kontole tehtud deebet- ja krediidikanded on tasakaalus. Peamine erinevus nende kahe saldo vahel seisneb selles, et deebetjääk ilmub kontole, mis on vara, kulu või kahjum, ja krediidijääk kontole, mis on kohustuste, tulude või kapitalikonto.
Kokkuvõte:
• Kahekordse kirjendamise süsteem eeldab, et tehingu täielikuks kirjendamiseks tehakse sama suur deebet- ja kreeditarve.
• Ettevõte registreerib äritehingud oma raamatupidamises T-kontodel ning teeb deebet- ja krediidikandeid vastavalt raamatupidamise arvestuspõhimõtetele.
• Kui konto on tasakaalustatud, siis kui konto vasakul küljel on saldo, siis arvatakse, et kontol on deebetjääk ja kui konto paremal küljel on saldo, siis väidetakse, et kontol on krediidisaldo.
