Viiul vs tšello
Kuna viiul ja tšello näevad välja nii sarnased kui eufoonium ja bariton, on viiuli ja tšello erinevuse teadmine mõnele raske ülesanne. Selles artiklis püütakse ülesannet lihtsustada. Muusikariista mängima õppimine võib olla kosutav kogemus kõigile, kellel on kirg muusika vastu, kuid tegelik küsimus on muusikainstrumendi konkreetses õppimises. Muusikariistad on jaotatud mitmesse kategooriasse: keelpill, löökriistad, puupuhkpill ja vask. Keelpere koosneb neljast pillist, viiulist, vioolast, tšellost ja kontrabassist. See artikkel uurib kahte keelpilliperekonna pilli; viiul ja tšello, esitades nende kohta lühikirjeldused ja tuues välja nende vahelised erinevused. Viiulit ja tšellot võis tavainimene paljuski märgata,kuid valvas silm võis märgata palju üksikasjalikumaid erinevusi.
Mis on viiul?
Viiul või muul viisil viiul on viiuliperekonna väikseim ja kõrgeima helitugevusega muusikariist. Seda puidust pilli valmistatakse liivakella kujul, selle üla- ja seljaosa on kaardus ning seda mängitakse hobusejõhvist valmistatud vibuga. Viiuli esmakordset ilmumist täheldati 16. sajandi alguses ja öeldakse, et varaseimad viiulid kitkuti enamasti seal, kus selleks ajaks polnud veel kummardatud viiuleid leiutatud. See keelpill koosneb neljast keelest, mis olid algselt valmistatud lambasoolest, kuid tänapäeval on need valmistatud erinevast sünteetilisest materjalist, sealhulgas terasest. Kuna viiul on kõrgeima heliga keelpill, on selle vahemik G-st allpool keskmist C kõrgema E7-ni. Viiulil olev muusika toodetakse vibu üle keelpilli tõmmates. Viiulit seostatakse nii lääne kui ka ida tüüpi muusikaga.
Mis on tšello?
Tšello on keelpilliperekonna suuruselt teine, kontrabass on suurim. Seda tuntakse ametlikult kui viiulitšellot ja see töötati esmakordselt välja 16. sajandi alguses bassviiulist. Nagu viiulit ja muid keelpille, mängitakse ka tšellot vibuga, ilmselt suuremat. Ka tšello kuju sarnaneb viiuliga, mille otsas on otsaots, et tšello põrandale toetada, kui tšellist seda pilli raskuse kandmiseks mängib. Tšellol on madal helitugevus, alustades kahe oktaavi allpool keskmist C, mis on madalaim noot. Tšellot mängitakse tšellisti istumisel ja ka tšellol toodetakse muusikat, tõmmates selle vibu üle keelpilli. Tšellot ei seostata idamuusikaga, kuid see on suures osas seotud Euroopa klassikalise muusikaga.
Mis vahe on viiulil ja tšellol?
• Viiul ja tšello erinevad suuruse poolest: viiul on keelpilli perekonnas kõige väiksem, tšello aga suuruselt teine.
• Viiuli helikõrgus on kõrgem kui tšellol. Viiul on kõrgeima heliga keelpill.
• Tšellil on ots, mis toetab pilli raskust mängimisel, samal ajal kui viiulil puudub ots.
• Viiulimängu ja tšello kehahoiak on erinevad Viiulit mängitakse hoides õlgade kõrgusel ja surudes lõua poole. Tšellot mängitakse nii, et tšellist istub toolil või taburetil ning tšellot hoiti tšellisti lähedal maas.
• Viiuli madalaim noot on G allpool keskmist C, kus tšello madalaim noot on C kaks oktaavi keskmisest C-st madalam.
• Kõrge helikõrguse tõttu seob viiul sopranivahemiku, kus tšello oma madala heliga seondub tenorivahemikuga.
• Viiulit mängitakse ka idaosas, tšello on piiratud lääne ja klassikalise muusikaga.
Viiuli ja tšello erinevuste loetelu jätkub ning otsustades eelpool mainitud vähese erinevuse järgi nende suuruse, struktuuri, helikõrguse, helivahemiku ja mänguhoiakute osas, on kõikehõlmav, et viiul ja tšello erinevad üksteisest selgelt.
Fotod: sündinud 1945 (CC BY 2.0), nosha (CC BY-SA 2.0)
Lisalugemist:
- Viiuli ja elektrilise viiuli erinevus
- Erinevus viiulil ja kitarril
- Erinevus viiulil ja vioolal
- Erinevus viiuli ja lollimise vahel
