Vahe Vahelduvpinge Ja Alalispinge Vahel

Sisukord:

Vahe Vahelduvpinge Ja Alalispinge Vahel
Vahe Vahelduvpinge Ja Alalispinge Vahel

Video: Vahe Vahelduvpinge Ja Alalispinge Vahel

Video: Vahe Vahelduvpinge Ja Alalispinge Vahel
Video: Объяснение напряжения - что такое напряжение? Базовая разность потенциалов электричества 2024, Mai
Anonim

Vahelduvpinge vs alalispinge

Vahelduvvool ja alalisvool, mida nimetatakse ka vahelduvvooluks ja alalisvooluks, on kaks põhitüüpi voolusignaale. Vahelduvpinge signaal on signaal, kus pinge ja aja kõvera alune netopind on null, samas kui alalisvoolu pinge on elektrilaengute ühesuunaline voog. Selles artiklis arutleme, mis on vahelduvpinge ja alalispinge, nende rakendamine, vahelduvpinge ja alalispinge tekitamine, vahelduvpinge ja alalispinge definitsioonid, nende kahe sarnasused ja lõpuks vahelduvvoolu erinevus pinge ja alalispinge.

Vahelduvpinge

Ehkki mõiste AC on vahelduvvoolu lühend, kasutatakse seda tavaliselt termini "vahelduv" tähistamiseks üksi. Vahelduvvoolu pinged on pinged, kus ühe tsükli all olev netopind on null. Vahelduvpinge võib omandada lainekuju, näiteks sinusoidaalsed, ruudukujulised, saehambad, kolmnurksed ja mitmesugused muud vormid. Kõige tavalisem vahelduvpinge tüüp on sinusoidaalne pinge. Vahelduvpinge peamiseks allikaks on sellised seadmed nagu dünamod.

Riiklikes elektrivõrkudes on vahelduvpinge tavaline, kuna neid on suhteliselt lihtne toota ja jaotada. Nikola Tesla oli vahelduvvoolu ülekandeliinide valmistamise eestvedaja. Enamik vahelduvvoolu ülekandeliinidest kasutab kas 50 Hz või 60 Hz signaale. Vahelduvvoolu saab kergesti toota kõikides elektrijaamades, näiteks hüdroelektrijaamades, tuumaelektrijaamades, kivisöe-, diisel- ja isegi tuuleelektrijaamades. Suurem osa igapäevastest seadmetest töötab vahelduvpingega, kuid kui on vaja alalisvoolu pinget, saab alalisvoolu pinge saamiseks kasutada vahelduvvoolu muundureid.

Alalisvoolu pinge

Alalisvoolu pinged on pinged, mille korral laengud liiguvad ainult ühes suunas. Kõik pingemustrid, mille pinge ja aja kõvera all on nullist erinev netopind, saab identifitseerida alalispingena.

Alalisvoolu pingeid toodetakse sellistes seadmetes nagu päikesepaneelid, termopaarid ja patareid. Mõne seadme tööks on vaja väga sujuvat alalispinge. Sellised seadmed nagu arvutid kasutavad tööks alalispinget. Juhtudel, kui vajatakse alalispinget, kasutatakse töö tegemiseks vahelduvvoolu-alalisvoolu adaptereid (muundureid).

Mis vahe on vahelduvpinge ja alalispinge vahel?

Vahelduvvoolu pingeid on lihtne toota kui alalisvoolu pingeid

Vahelduvvoolu pingeid saab hõlpsasti teisendada ja edastada, kuid alalisvoolu pingeid on raske teisendada; seetõttu on neid raske edastada

Aktiivsed komponendid nagu induktorid, kondensaatorid, transistorid ja op-amprid reageerivad vahelduvvoolu pingele erineval viisil kui alalispinge

Kondensaator läbib vahelduvpinge, kuid blokeerib alalisvoolu signaali, samas kui induktor teeb vastupidi

Soovitatav: