Sisukord:
- Vahelduvvoolu pingeid on lihtne toota kui alalisvoolu pingeid
- Vahelduvvoolu pingeid saab hõlpsasti teisendada ja edastada, kuid alalisvoolu pingeid on raske teisendada; seetõttu on neid raske edastada
- Aktiivsed komponendid nagu induktorid, kondensaatorid, transistorid ja op-amprid reageerivad vahelduvvoolu pingele erineval viisil kui alalispinge
- Kondensaator läbib vahelduvpinge, kuid blokeerib alalisvoolu signaali, samas kui induktor teeb vastupidi
Video: Vahe Vahelduvpinge Ja Alalispinge Vahel
2024 Autor: Mildred Bawerman | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-16 08:38
Vahelduvpinge vs alalispinge
Vahelduvvool ja alalisvool, mida nimetatakse ka vahelduvvooluks ja alalisvooluks, on kaks põhitüüpi voolusignaale. Vahelduvpinge signaal on signaal, kus pinge ja aja kõvera alune netopind on null, samas kui alalisvoolu pinge on elektrilaengute ühesuunaline voog. Selles artiklis arutleme, mis on vahelduvpinge ja alalispinge, nende rakendamine, vahelduvpinge ja alalispinge tekitamine, vahelduvpinge ja alalispinge definitsioonid, nende kahe sarnasused ja lõpuks vahelduvvoolu erinevus pinge ja alalispinge.
Vahelduvpinge
Ehkki mõiste AC on vahelduvvoolu lühend, kasutatakse seda tavaliselt termini "vahelduv" tähistamiseks üksi. Vahelduvvoolu pinged on pinged, kus ühe tsükli all olev netopind on null. Vahelduvpinge võib omandada lainekuju, näiteks sinusoidaalsed, ruudukujulised, saehambad, kolmnurksed ja mitmesugused muud vormid. Kõige tavalisem vahelduvpinge tüüp on sinusoidaalne pinge. Vahelduvpinge peamiseks allikaks on sellised seadmed nagu dünamod.
Riiklikes elektrivõrkudes on vahelduvpinge tavaline, kuna neid on suhteliselt lihtne toota ja jaotada. Nikola Tesla oli vahelduvvoolu ülekandeliinide valmistamise eestvedaja. Enamik vahelduvvoolu ülekandeliinidest kasutab kas 50 Hz või 60 Hz signaale. Vahelduvvoolu saab kergesti toota kõikides elektrijaamades, näiteks hüdroelektrijaamades, tuumaelektrijaamades, kivisöe-, diisel- ja isegi tuuleelektrijaamades. Suurem osa igapäevastest seadmetest töötab vahelduvpingega, kuid kui on vaja alalisvoolu pinget, saab alalisvoolu pinge saamiseks kasutada vahelduvvoolu muundureid.
Alalisvoolu pinge
Alalisvoolu pinged on pinged, mille korral laengud liiguvad ainult ühes suunas. Kõik pingemustrid, mille pinge ja aja kõvera all on nullist erinev netopind, saab identifitseerida alalispingena.
Alalisvoolu pingeid toodetakse sellistes seadmetes nagu päikesepaneelid, termopaarid ja patareid. Mõne seadme tööks on vaja väga sujuvat alalispinge. Sellised seadmed nagu arvutid kasutavad tööks alalispinget. Juhtudel, kui vajatakse alalispinget, kasutatakse töö tegemiseks vahelduvvoolu-alalisvoolu adaptereid (muundureid).
Mis vahe on vahelduvpinge ja alalispinge vahel?
Vahelduvvoolu pingeid on lihtne toota kui alalisvoolu pingeid
Vahelduvvoolu pingeid saab hõlpsasti teisendada ja edastada, kuid alalisvoolu pingeid on raske teisendada; seetõttu on neid raske edastada
Aktiivsed komponendid nagu induktorid, kondensaatorid, transistorid ja op-amprid reageerivad vahelduvvoolu pingele erineval viisil kui alalispinge
Kondensaator läbib vahelduvpinge, kuid blokeerib alalisvoolu signaali, samas kui induktor teeb vastupidi
Soovitatav:
Vahe Vahetamise Ja Edasisaatmise Vahel
Vahetustehingud vs forward Tuletisinstrumendid on spetsiaalsed finantsinstrumendid, mis saavad oma väärtuse ühest või mitmest alusvarast. Muutused liikumises, s.t
Vahe Otseinvesteeringute Ja Portfelliinvesteeringute Vahel
Välismaised otseinvesteeringud vs portfelliinvesteeringud &otse; otseinvesteeringud ja portfelliinvesteeringud on mõlemad kasumi ja suurema tootluse eesmärgil tehtud investeeringute vormid. FD
Vahe Intervalli Ja Suhte Vahel
Intervall vs suhe Intervalli skaala ja suhte skaala on kaks mõõtmistaset või mõõtkava, kus need kirjeldavad
Vahe Pelmeenide Ja Wontoni Vahel
Pelmeen vs Wonton Me kõik teame pelmeenid, mis on tainast valmistatud pallid ja mida keedetakse kas praadides, küpsetades või aurutades. Need on tavalised rets
Vahe Vahelduv- Ja Alalisvoolu Vahel
Vahelduvvoolu ja alalisvoolu võimsus Võimsus on juhi kaudu voolava energia kiiruse mõõt. Vahelduvvooluallikast tarnitav võimsus on ka a