Peamine erinevus - CBT vs REBT
CBT ja REBT on kahte tüüpi psühhoteraapia, mida kasutatakse laialdaselt vaimsete probleemide all kannatavate inimeste ravimiseks. CBT tähistab kognitiivset käitumisteraapiat. REBT tähistab ratsionaalset emotsionaalset käitumisteraapiat. CBT-d tuleb mõista kui katusmõistet, mida kasutatakse psühhoteraapias. Teiselt poolt on REBT üks varasemaid psühhoteraapia vorme, mis mõjutas CBT teket. See on peamine erinevus CBT ja REBT vahel. Selles artiklis püütakse neid kahte psühhoteraapilist meetodit täpsustada, tuues samal ajal esile erinevust.
Mis on CBT?
CBT viitab kognitiivsele käitumisteraapiale. Kognitiivne käitumisteraapia on psühhoterapeutiline meetod, mida kasutatakse psüühiliste probleemide all kannatajate raviks. Seda teraapiat saab kasutada erinevate vaimsete probleemide korral. Depressioon ja ärevushäired on kaks kõige tavalisemat probleemi, mille korral seda ravi saab kasutada.
Kognitiivse käitumisteraapia põhiidee on see, et meie mõtted, tunded ja käitumine on kõik omavahel seotud. See seletab, et viisid, kuidas me mõtleme, tunneme ja käitume, on üksteisega seotud. Siin toovad psühholoogid spetsiaalselt esile meie mõtete rolli. Nad usuvad, et meie mõtetel võib olla suur mõju meie käitumisele ja tunnetele. Sellepärast, kui negatiivsed mõtted tungivad meie meeltesse; inimkehas on ka käitumuslikke ja emotsionaalseid muutusi.
CBT aitab inimesel negatiivseid mõtteid ja käitumist tuvastades vähendada psühholoogilist stressi, mida ta tunneb. Samuti aitab see inimesel leida alternatiivseid vorme, mis vähendavad psühholoogilist stressi ja parandavad üldist heaolu.
Mis on REBT?
REBT viitab ratsionaalsele emotsionaalsele käitumisteraapiale. Selle töötas välja Ameerika psühholoog Albert Ellis 1955. Ellise sõnul on inimestel erinevad eeldused nii enda kui ka ümbritseva maailma kohta. Need eeldused on inimestel väga erinevad. Kuid eeldused, et indiviidil on erinevates olukordades käitumise ja reageerimise viis, mängib suurt rolli. Siin tõstab Ellis esile, et mõnel isikul on eeldusi, mis on selgelt negatiivsed ja võivad hävitada individuaalse õnne. Neid nimetas ta irratsionaalseteks eeldusteks. Näiteks vajadus olla kõiges hea, vajadus olla armastatud ja vajadus edu saavutada on sellised irratsionaalsed eeldused.
REBT-i kaudu õpetatakse indiviidile, kuidas irratsionaalsetest eeldustest aru saada, sellisest emotsionaalsest ja käitumuslikust hädast üle saada. Selleks pakub Ellis välja ABC mudeli, mida tuntakse ka irratsionaalsete veendumuste ABC tehnikana. Selles on kolm komponenti. Need on aktiveeriv sündmus (sündmus, mis põhjustab stressi), usk (irratsionaalne oletus) ja tagajärg (emotsionaalne ja käitumuslik distress, mida indiviid tunneb). REBT ei ole mõeldud mitte ainult vaimsete häirete jaoks, vaid ka selleks, et aidata inimestel eesmärke saavutada ja rasketes olukordades hakkama saada.
Mis vahe on CBT-l ja REBT-l?
CBT ja REBT mõisted:
CBT: CBT viitab kognitiivsele käitumisteraapiale.
REBT: REBT viitab ratsionaalsele motoorsele käitumisteraapiale.
CBT ja REBT omadused:
Termin:
CBT: CBT on katusmõiste.
REBT: REBT viitab konkreetsele terapeutilisele meetodile.
Tekkimine:
CBT: CBT juured on REBT ja CT (kognitiivne teraapia).
REBT: REBT-i pakkus välja Albert Ellis 1955. aastal.
Põhiidee:
CBT: Kognitiivse käitumisteraapia põhiidee on see, et meie mõtted, tunded ja käitumine on kõik omavahel seotud ning meie mõtted võivad meie käitumist ja emotsioone negatiivselt mõjutada.
REBT: Põhiidee on see, et inimestel on irratsionaalseid eeldusi, mis toovad kaasa psühholoogilise stressi.
Pildi viisakus:
1. "CBT põhitõendite kujutamine", autor Urstadt - Photoshop. [CC BY-SA 3.0] Vikipeedia kaudu
2. Tasakaalustatud elu instituut - Santa Monica psühhoteraapia Bliusa (oma töö) [CC BY-SA 4.0] Wikimedia Commonsi kaudu
