Viviparous vs Oviparous
Loomad sünnivad maailmale peamiselt paljundamiseks, mis tagab nende olemasolu. See, kuidas nad väljakutsuva maailmaga kokku puutuvad, on viit tüüpi. Teisisõnu, loomadel on viis paljunemisviisi. Viviparous ja oviparous on kaks neist režiimidest. Selles artiklis uuritakse kahe reprodutseerimismeetodi kõige olulisemaid ja huvitavamaid omadusi ning arutletakse lisaks nende erinevuste üle.
Elav
Viviparous on omadussõna, mida kasutatakse emalt sündivate loomade kirjeldamiseks. Selle termini tähenduse täpsustamisel on selge mõista, et looteloomade arengute ajal on toidetud loomi, kes on toidetud emase keha sees. Kõik nõuded arenevale embrüole, nagu toitumine, peavari ja kaitse, on emalt tagatud. Oluline oleks märkida, et areneva embrüo bioloogilistes protsessides tekkinud jäätmeid on hallatud ema üsas. Sisemiselt viljastatud loodetest arenevad embrüod ja nad saavad vastsündinuteks läbi elavuse. Teisisõnu, asukoht, kus ema- ja isageenide geenid sulanduvad vivipaarsetel loomadel, asub emases.
Huvitav oleks teada, et leidub elujõulisi taimi (nt mangroovid). Seemne idanemine toimub puu sees enne neid puust eraldumist. Geneetiliste materjalide eduka sulandumise järel areneb taime täielik noor taimevorm. Lisaks näitavad mõned taimed, näiteks kikkapuu, idanemist, mis on peaaegu sarnane elavusega, kus seeme on idandatud vilja küpsemise ajal, kuid vajalikku niisket seisundit on jäljendatud ainult niisutatud mullas. Elavust võiks kirjeldada kui kõrgelt arenenud embrüonaalse arengu mehhanismi, kuna seda on õnnistatud suure kaitse eest ema eest, samas kui noored on vastuvõtlikud kõigile välismaailma probleemidele.
Munarakk
Loomadele, kes on sündinud pärast muna arengut, viidatakse omadussõnaga oviparous. Enamik loomaliike kuulub munarakkude kategooriasse. Tavaliselt on muna kaetud kõva kestaga, et tagada areneva embrüo füüsiline kaitse. Kesta kõvenemine toimub loomulikult pärast seda, kui ema geenid on munarakku või munarakku viidud. Geneetiliste materjalide sulandumine toimub pärast täiskasvanud isase ja täiskasvanud emase edukat paaritumist. Viljastamine toimub munarakuliste loomade puhul tavaliselt väliselt, kus emane muneb isasel ejakuleerunud munarakke ja seemnerakke. Tuleb märkida, et munarakke ja seemnerakke lastakse veekeskkonda välja, kuna muidu ei saaks need ellu jääda (nt kahepaiksed ja kalad). See võib tõstatada tõsise probleemi täiesti maismaaloomadele, näiteks lindudele ja roomajatele, kellel on piiratud juurdepääs veele. Seetõttu on nad arenenud koos väetamistehnikaga, mis jäljendab sisemist viljastamist; isane sisestab peenise tuppe ja toimub kopulatsioon ning emane laseb muna või munad välja. Sisemiselt viljastatud munarakud munevad tavaliselt ainult ühe muna, väliselt viljastatud kahepaiksed ja kalad aga arvukalt. Isasel tuleb aga mõlemal juhul välja lasta suur spermapilv. Munasarnasus on peaaegu kõigil selgrootutel, kuna nad kõik munevad ja lasevad loote arengul toimuda munade sees.isane sisestab peenise tuppe ja toimub kopulatsioon ning emane laseb muna või munad välja. Sisemiselt viljastatud munarakud munevad tavaliselt ainult ühe muna, väliselt viljastatud kahepaiksed ja kalad aga arvukalt. Kuid mees peab mõlemal juhul välja laskma suure spermapilve. Munasarnasus on peaaegu kõigil selgrootutel, kuna nad kõik munevad ja lasevad loote arengul toimuda munade sees.isane sisestab peenise tuppe ja toimub kopulatsioon ning emane laseb muna või munad välja. Sisemiselt viljastatud munarakud munevad tavaliselt ainult ühe muna, väliselt viljastatud kahepaiksed ja kalad aga arvukalt. Isasel tuleb aga mõlemal juhul välja lasta suur spermapilv. Munasarnasus on peaaegu kõigil selgrootutel, kuna nad kõik munevad ja lasevad loote arengul toimuda munade sees. Munasarnasus on peaaegu kõigil selgrootutel, kuna nad kõik munevad ja lasevad loote arengul toimuda munade sees. Munasarnasus on peaaegu kõigil selgrootutel, kuna nad kõik munevad ja lasevad loote arengul toimuda munade sees.
Mis vahe on Viviparous ja Oviparous vahel?
• Rasedate loomade embrüonaalne areng toimub ema sees, munarakkudel aga väljaspool ema.
• Arenev embrüo on elusloomadel kaetud veekotiga, kuid munarakkudel loomadel areneb embrüo ümbrus.
• Elusloomadel on sisemine viljastumine, munarakkudel aga välimine viljastamine, kuid osaliselt ka sisemine viljastumine.
• Oviparsus on loomade seas tavalisem kui elavus.
• Elujõulisust võib leida nii taimedest kui ka loomadest, kuid munarakkust esineb ainult loomadel.
• Elusloomad tagavad embrüole või lootele suurema kaitse kui munarakud.
