Hüvitavad vs karistavad kahjud
Igaühe eesmärk on luua erinevus hüvitatava ja karistusliku kahju vahel. Mõistest Kahjud oleme kõik kuulnud. See tähistab õiguskaitsevahendit või tsiviilõiguslikku kohtuasja, mis on tavaliselt rahaline makse, mis makstakse kahju kannatanud isikule. Kahjud on üldmõiste ja neid saab jagada erinevatesse kategooriatesse, sõltuvalt juhtumi laadist ja kahju või vigastuse ulatusest. Hüvitavad ja karistavad kahjud esindavad kahjukäsitluses kahte alamkategooriat. Hüvitised on jagatud veel mitmeks muuks kahjutüübiks, sealhulgas erikahjudeks, mittemajanduslikeks ja nominaalseteks kahjudeks. Kahjutasu põhineb kahjustatud kahju hüvitamise põhimõttel, mitte kahju tekitanud isiku või karistanud isiku karistamisele. Erand sellest põhimõttest on aga karistatav kahju. Lühidalt öeldes keskendub karistatav kahju pigem rikkuja karistamisele kui ohvri hüvitamisele.
Mis on hüvitatavad kahjud?
Seaduses määratletakse hüvitist kahjuhüvitisena kui rahasummat, mille kohus mõistis tsiviilasjas selleks, et hüvitada konkreetse kahju, kahju või kahju, mis tekkis teise süülise tegevuse tõttu. See süüline tegu võib olla kohustuse rikkumine või lepingu rikkumine. Kuulus näide töökohustuste rikkumisest on ettevaatamatu hooletus. Seega, kui inimese kantud kahju või vigastus on mõjutanud tema isiklikke ja / või varalisi õigusi, saab see isik nõuda hüvitist. Hüvitise eesmärk on korvata kaotatu või hüvitada kahju, mille kannatanu või hageja kandis kostja tegevuse tagajärjel.
Hüvitis hüvitatakse selliste juhtumite eest nagu sissetuleku ja / või kasumi kaotamine, ravikulud, varaline kahju, vaimsed ja emotsionaalsed kannatused ning valu. Hageja peab hüvitatava kahju hüvitamiseks nõudma piisavalt tõendust, et ta kandis kahju või kahju ja et selline kahju või kahju tekkis kostja tegevuse tagajärjel.
Mis on karistatav kahju?
Karistuskahjud on määratletud kui rahaline makse, mis määratakse kannatanud poolele olukordades, kus rikkuja tegevus või tegevusetus oli pahatahtlik, kuri või hoolimatu. Sellised kahjud määratakse kohtu äranägemisel. Seega, kui kohtunik ja / või žürii leiab, et kohtualuse käitumine või tegevus on olnud ennekuulmatu või pahatahtlik, määrab kohus karistuse karistuskahjudena. Sellise kahjuhüvitise väljamõistmise eesmärk on süüdistatava karistamine, tema edasise sama teo sooritamise ja teiste samasuguste tegude tegemise takistamine. Karistatavate kahjude ulatus ja olemus on jurisdiktsiooniti erinevad. Suurbritannias nimetatakse karistatavat kahju kahjutasuks.
Karistatav kahju määratakse eesmärgiga muuta õigusrikkuja ja takistada sellise käitumise või tegevuse kordumist. Karistuskahjude määramisel lähtub kohus kostja tegevuse laadist, tema meeleseisundist ja hageja kaotuse või vigastuse ulatusest. Teatud juhtudel määratakse lisaks hüvitisele ka karistatav kahju. Karistuslik kahju hüvitatakse kõige sagedamini juhtumitega, mis on seotud süülise surmaga. Selle näiteks on surm teise raske hooletuse või kergemeelsuse tagajärjel (juhtimine alkoholijoobes ning jalakäija või autojuhi tapmine) või isegi meditsiinilise väärkasutuse või ettevõtte hooletuse tagajärjel tekkinud surm. Kui kostja tegevus või käitumine on pahausksust, pettust, pahatahtlikkust, rõhumist, rasket hooletust, hoolimatust, ennekuulmatut vägivalda,ja muud sarnased raskendavad asjaolud või teod, võidakse määrata karistatav kahju. Lühidalt, kui kohtualuse käitumine näitab kannatanu õiguste ilmset eiramist, siis mõistetakse välja karistuskahjud.
Karistatakse kahjutasu, kui keegi sureb teise raske hooletuse tõttu
Mis vahe on hüvitavatel ja karistatavatel kahjudel?
Siis on ilmne, et hüvitavad ja karistavad kahjud kujutavad endast kahte täiesti erinevat tüüpi tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid. Kuigi need tulenevad kahjude üldisest heastamisest, erinevad nad oma olemuse ja otstarbe poolest.
• Hüvitised tähistavad kannatanule väljamakstud kahjude populaarsemat ja standardsemat tüüpi. See on rahaline makse, mille kohus mõistis hagejale välja tsiviilhagi korras. See rahaline makse määratakse hüvitamaks hagejale kostja tegevuse tõttu kantud konkreetne kahju.
• Hüvitavad kahjud jagunevad veel alamkategooriateks, näiteks erikahjud ja üldised kahjud.
• Üldiselt makstakse hüvitist kahju saamata jäänud tulu, kasumi, töö, varalise kahju, ravikulude, vaimsete ja emotsionaalsete kannatuste ning valu eest.
• Karistatav kahju on rahaline makse, mis määratakse hagejale teatud tingimustel. Seega võidakse seda tüüpi kahjusid mõista lisaks hüvitistele.
• Karistuskahjude määramise eesmärk on süüdistatava karistamine ja talle õppetunni andmine, hoides teda seeläbi samade toimingute kordamises ja teiste samasuguste tegude tegemises.
• Karistuskahjude väljamõistmine on tavaliselt kohtu otsustada. Seega määrab kohus sellised kahjud välja, lähtudes hagejale tekitatud kahju ulatusest ja kostja tegevuse laadist.
Pildid viisakalt:
- Pöllö tabletid (CC BY 3.0)
- Kokkupõrge Damnsoft 09 poolt (CC BY 3.0)
