Nõustamine vs psühhoteraapia
Nõustamist ja psühhoteraapiat peetakse sageli sünonüümideks, kuigi nende vahel on erinevusi. On tõsi, et nõustamise ja psühhoteraapia teema võib kattuda. Siiski eristatakse nõustamist ja psühholoogiat. Nõustamine viitab protsessile, kus nõustaja ja nõustaja püüavad leida lahendusi probleemile, millega nõustaja silmitsi seisab. See on pigem juhend, mitte nõustamine. Psühhoteraapia on seevastu ka protsess, kus terapeut ja klient püüavad probleemile lahendusi leida. Kuid erinevalt nõustamisest, kus keskendutakse individuaalsetele probleemidele, on psühhoterapeut huvitatud krooniliste probleemide ja erinevate häirete mõistmisest ja lahenduste leidmisest. Selle artikli kaudu uurigem erinevusi nõustamise ja psühhoteraapia vahel.
Mis on nõustamine?
Nõustamine viitab protsessile, kus nõustaja juhataks nõustajat kavatsusega leida lahendusi probleemile, millega nõustaja silmitsi seisab. Nõustaja juhataks nõustamist kogu protsessi vältel, selle asemel, et teda nõustada. Nõustamine võimaldab indiviidil vaadata oma probleemi erinevates vaatenurkades. See on tavaliselt nõustaja ülesanne. Ta looks õhkkonna, kus nõustaja õpib enne lahenduse või otsuse saavutamist kõiki oma võimalusi uurima. Seda lahendust ei paku nõustaja, vaid nõustaja ise, kuna nõustaja ainult juhendaks inimest. Nõustamisel on ülioluline, et nõustaja järgiks eetikakoodeksit, mille konfidentsiaalsusse suhtutakse ülima austusega. Kuna nõustamisel avaldab nõustaja oma isiklikke andmeid,nõustaja peab säilitama konfidentsiaalsuse.
Humanistliku psühholoogia kohaselt peab nõustaja arendama teatud omadusi, mis võimaldavad tal klienti parimal viisil aidata. Empaatia ja tingimusteta positiivne suhtumine on kaks peamist omadust, mida nõustaja peab arendama. Empaatia viitab võimele mõista teist inimest tema vaatenurgast; seda tuntakse ka kui "teise inimese kingadesse sattumist". See võimaldab inimesel oma perspektiivi vaadata. Kuid ka nõustaja ei tohiks teemaga emotsionaalselt kaasa lüüa ja olla objektiivne. Samuti ei tohiks nõustaja olla hinnanguline ja kriitiline. Vastupidi, ta peaks olema kliendiga ehtne.
Empaatia on üks nõustaja põhiomadusi
Mis on psühhoteraapia?
Psühhoteraapia viitab tervenemisprotsessile, mis võimaldab kliendil korrigeerimata käitumist korrigeerida. Kuid erinevalt suhteliselt lühikesest nõustamisest on psühhoteraapia pikem ravi. Psühhoteraapia põhirõhk ületab inimese igapäevaseid probleeme krooniliste vaimsete ja füüsiliste probleemideni. Psühhoteraapias võib nõustamissessioone kaasata, kuid mitte vastupidi. Seda seetõttu, et psühhoterapeut saab nõustamist läbi viia. Nõustaja ei saa aga psühhoteraapiaid läbi viia. Samuti vajab psühhoterapeut rohkem oskusi kui nõustaja, kuna tal on vaja süvitsi uurida selliseid probleeme nagu teadvuseta. See toob esile, et nõustamise ja psühhoteraapia mõisteid ei saa kasutada omavahel asendatuna.
Mis vahe on nõustamisel ja psühhoteraapial?
• Nõustamise (nõustamine) ja psühhoteraapia mõiste:
• Nõustamine viitab protsessile, kus nõustaja juhataks nõustajat kavatsusega leida lahendusi probleemile, millega nõustaja silmitsi seisab ja mis on enamasti seotud igapäevase eluga.
• Psühhoteraapia on tervenemisprotsess, kus terapeut ja klient püüavad leida kroonilisele probleemile lahendusi, mis võivad olla emotsionaalsed või füüsilised.
• Fookus:
• Nõustamine keskendub inimese igapäevastele probleemidele.
• Psühhoteraapia ületab inimese igapäevaseid probleeme krooniliste vaimsete ja füüsiliste probleemideni.
• Kestus:
• Nõustamise kestus on lühike.
• Psühhoteraapias on kestus palju pikem.
• Oskused:
• Psühhoterapeudil on nõustajaga võrreldes rohkem oskusi, kuna see ulatub põhilistest nõustamisoskustest kaugemale.
• Psühhoterapeut võib nõustamist läbi viia, kuid nõustaja ei saa psühhoteraapiaid läbi viia.
• Nõustamine ja psühhoteraapia:
• Nõustamine võib hõlmata psühhoteraapiat, kuid psühhoteraapiat ei saa nõustamisse kaasata.
Pildid viisakalt:
- Nõustamine Joe Houghtonilt (CC BY 2.0)
- Bliusa psühhoteraapia (CC BY-SA 4.0)
