Peamine erinevus - loodusõigus vs õiguslik positivism
Loodusõigus ja õiguslik positivism on kaks mõttekooli, millel on vastandlikud arvamused seaduse ja moraali seose kohta. Loodusõigus on seisukohal, et õigus peaks peegeldama moraalset arutlust ja peaks põhinema moraalsel korral, samas kui õiguslik positivism leiab, et seaduse ja moraalse korra vahel puudub seos. Need seaduse ja kõlblusega seotud vastuolulised seisukohad on peamine erinevus loodusseaduse ja õigusliku positivismi vahel.
Mis on loodusseadus?
Loodusseadused tulenevad nende kehtivusest moraalsest korrast ja mõistlikkusest ning põhinevad sellel, mis arvatakse teenivat ühise hüve huve. Samuti on oluline märkida, et inimese käitumist reguleerivad moraalinormid tulenevad mingil määral inimeste olemuslikkusest ja maailma olemusest. Loodusseaduse perspektiivis on hea seadus seadus, mis peegeldab loomulikku moraalset korda mõistuse ja kogemuste kaudu. Samuti on oluline mõista, et sõna moraal ei kasutata siin religioosses tähenduses, kuid see viitab arutluskäigule ja kogemusele tuginedes protsessile, mis määrab, mis on hea ja mis õige.
Loodusõiguse filosoofia ajalugu võib ulatuda Vana-Kreekasse. Filosoofid nagu Platon, Aristoteles, Cicero, Aquino, Gentili, Suárez jt on seda loodusõiguslikku mõistet kasutanud oma filosoofiates.
Thomas Aquinas (122–1274)
Mis on legaalne positivism?
Juriidiline positivism on analüütiline kohtupraktika, mille on välja töötanud sellised õigusmõtlejad nagu Jeremy Bentham ja John Austin. Selle kontseptsiooni teoreetiline alus on jälgitav empirismist ja loogilisest positivismist. Seda peetakse ajalooliselt loodusõiguse vastandlikuks teooriaks.
Juriidiline positivism on seisukohal, et seaduse allikaks peaks olema selle seaduse kehtestamine mõne ühiskondlikult tunnustatud õigusorgani poolt. Samuti on seisukohal, et seaduse ja kõlbluse vahel puudub seos, kuna moraalseid otsuseid ei saa ratsionaalsete argumentide ega tõenditega kaitsta ega kinnitada. Õiguspositivistid peavad head seadust seaduseks, mille kehtestavad õiged õigusasutused, järgides õigussüsteemi reegleid, protseduure ja piiranguid.
Mis vahe on loodusseadustel ja õiguslikul positivismil?
Ajalugu:
Loodusseadust võib otsida Vana-Kreekast.
Õiguspositivism oli suuresti välja töötatud 18 th ja 19 th sajandil.
Moraalne kord:
Loodusseadus väidab, et seadus peaks peegeldama moraalset korda.
Juriidiline positivism leiab, et seaduse ja moraalse korra vahel pole seost.
Hea seadus:
Loodusseadus peab head seadust seaduseks, mis peegeldab loomulikku moraalset korda mõistuse ja kogemuste kaudu.
Juriidiline positivism peab head seadust seaduseks, mille kehtestavad õiged õigusasutused, järgides õigussüsteemi reegleid, protseduure ja piiranguid.
Pildi viisakus:
Blogtrepreneuri “Legal Gavel & Open Law Book” (CC BY 2.0)
“Benozzo Gozzoli 004a”, autor Benozzo Gozzoli - Yorcki projekt: 10 000 Meisterwerke der Malerei. DVD-ROM, 2002. ISBN 3936122202. Levitanud DIRECTMEDIA Publishing GmbH (Public Domain) Commons Wikimedia kaudu
