Demokraatia vs kommunism
Demokraatia on juhtimissüsteem, mis on kogu maailmas väga populaarne. Mõnes maailma riigis on kasutusel veel üks poliitiline ja sotsiaalne ideoloogia, mida nimetatakse kommunismiks. Maailm oli näinud kommunismi ja külma sõja ajastu tõusu ja langust, kui maailm jagunes nende kahe ploki järgi. Alati on vaieldud selle üle, kas demokraatia või kommunism on parem inimestele, kellel pole selget vastust. Ehkki demokraatia näib olevat tõusuteel ja kommunism hääbumas, eriti Nõukogude Liidu langusega, on inimesi, kes arvavad, et kommunism on parem kui demokraatia. Selles artiklis esile tõstetud kahele ideoloogiale on omased erinevused.
Demokraatia
Demokraatiat kirjeldab rahvas ka kui õigusriiki või rahva valitsemist. Nagu vana aristokraatiasüsteemi vastu, kus kuninga või monarhi sõna oli viimane sõna ja maaseadus, kehtib demokraatlikus riigis süsteem, kus inimesed valivad ise oma esindajad. Need esindajad lähevad seadusandlikesse assambleedesse ja partei, millel on rohkem esindajaid või kellel on enamus, moodustab valitsuse. Valitsusel on riigi ja rahva valitsemiseks täitevvõim vastavalt seadustele, mille esindajad seadusandlikes assambleedes on vastu võtnud.
Demokraatia on süsteem, mis annab inimestele hääle oma esindajate näol, kes püüavad oma püüdlusi ja lootusi täita rahva huvides seaduste loomisega. Vabaduse ja vabaduse põhimõtted on demokraatlikule seaduspärasusele omased ning kõigil inimestel on seaduse järgi võrdsed õigused. On olemas kirjalik põhiseadus ja valitsusel on piiratud volitused, mis on sätestatud selle põhiseaduse sätetes. Valitsuse kontrolli all hoidmiseks on olemas kontroll ja tasakaal ning süsteemi kohtulik haru mängib demokraatias olulist rolli.
Kommunism
Kommunism on pigem sotsiaalne ja majanduslik teooria kui poliitiline ideoloogia, kuna see usub vara õiglasesse jaotamisse elanikkonna vahel. Kommunism usub klassivaba ühiskonna loomisse, kus kõik isikud on võrdsed ja keegi pole teisest kõrgem. See on tingimus, mida püütakse saavutada, hoides tootmisvahendid valitsuse kontrolli all. Mitte ainult tootmine, vaid ka levitamine jääb valitsuse kätte, nii et keegi ei saaks teistest rohkem. Toimub inimeste isiklike õiguste piiramine, et panna rõhku ühisele hüvele ning valitsusele antakse rohkem võimu, sekkuda kodanike ellu.
Kommunism on teatud tüüpi süsteem, mis tuli praktikasse, et rakendada suurte filosoofide Karl Marxi ja Lenini teooriaid. Need mõtlejad uskusid, et piiramatu vabadus võimaldas mõnel inimesel koguda ressursse ja rikkust, mis jättis paljud nende põhivajadustest ilma. Sellepärast ei julge kommunism varade eraomandit, kuna ta usub, et riigi käes olevate tootmisvahendite omamine loob klassivaba ühiskonna, kuna jaotamine on vajaduspõhine.
Mis vahe on demokraatial ja kommunismil?
• Demokraatia on poliitiline ideoloogia ja valitsemissüsteem, samas kui kommunism on pigem sotsiaalne ja majanduslik kord.
• Demokraatia on õigusriik, kommunism aga klassivaba ühiskonna loomine, kus kõik on võrdsed.
• Kommunismis ei soovitata eraomandit omandada ning tootmise ja turustamise vahendid jäävad valitsuse kätte. Teisalt soodustatakse demokraatias ettevõtlust ja eraomandit peetakse ühiskonnale heaks.
• Valitsus on kommunismis kõrgeim, samas kui valitsusel on demokraatias piiratud volitused.
• Demokraatia võimaldab inimestel valida oma esindaja, kes teeb rahvale seadusi.
• Kui kommunism oli haripunktis, nägi maailm pinget demokraatlike riikide ja sotsialistlike blokkide vahel.
• Kommunismi langus koos Nõukogude Liidu lagunemisega on viinud selleni, et kommunism on jäänud vaid mõnesse taskusse, samas kui demokraatia on kogu maailmas üha populaarsem.
