Omakapital vs võla finantseerimine
Kõik ettevõtted, kes plaanivad uue ettevõtte asutamist või laienevad uuteks äriettevõteteks, vajavad selleks piisavat kapitali. See on hetk, mil ettevõtte tippjuhid seisavad silmitsi otsusega, kas nad peaksid edasi minema ja omandama omakapitali või kaaluma võimalust kasutada võlakapitali. Mõlemat tüüpi kapitali kasutamise tagajärjed on üksteisega erinevad finantseerimisvormi tunnuste ning nendega seotud plusside ja miinuste poolest. See artikkel annab lugejale selge selgituse nende kahe erinevuste ning mõlema rahastamisvormi eeliste ja puuduste kohta.
Mis on omakapitali finantseerimine?
Omakapitali finantseerimine toimub ettevõtete poolt kapitaliturgudele juurdepääsu saamise kaudu ettevõtte aktsiate börsil noteerimise kaudu. Omakapitali võib saada ka omanike, äripartnerite, riskikapitalifirmade või üksikute investorite sissemaksete kaudu, kes otsivad kiiret kasvuvõimalust. Omakapitali finantseerimise peamine eelis on see, et aktsionäridele ei pea väljamakseid tegema ja laienemiseks võib raha säilitada, välja arvatud juhul, kui ettevõte soovib maksta dividende. Kuid aktsionärid saavad hääleõiguse ja saavad sellega kaasa aidata ettevõtte otsuste langetamisel. Veel üks märkimisväärne puudus tuleneb suurest riskist, et ettevõte võib osaluse omandamise kaudu omandada teise üksuse potentsiaalse osaluse omandamise kaudu. Lisaksaktsiate börsil noteerimiseks tuleb järgida rangeid seadusi ja määrusi ning see võib olla väga kulukas ja aeganõudev.
Mis on võlgade rahastamine?
Võlgade finantseerimine toimub pankade, laenuasutuste ja võlausaldajate vahendite laenamise kaudu. Võlgade finantseerimine on kallis, kuna sellega kaasneb intressimakse laenu kehtivuse ajaks ning laenud võivad olla keerukamad selles mõttes, et laenu maksmatajätmise korral on vaja kasutada mingisugust tagatist. Laenufinantseerimise peamisteks eelisteks on see, et intressimaksed on maksust maha arvatavad ja võimaldavad ettevõttel säilitada ettevõttes kontrolli äritegevuse üle. Puudused hõlmavad ka ettevõtte võimalikku suutmatust saada võlakapitali summasid, mida nad vajavad piiratud tagasimaksmisvõimaluste tõttu, ja püsiva rahavoo nõuet kallite intressimaksete tegemiseks. Lisaksettevõte, kellel on liiga palju võlgu, võib olla ohus, kuna kapitalipuhver ei pruugi olla piisav ootamatute kahjude leevendamiseks.
Mis vahe on omakapitalil ja võlgade rahastamisel?
Omakapital ja võla finantseerimine on mõlemad ettevõtte asutamiseks kapitali saamise või ettevõtte laiendamise vormid. Kummagi kasutamine toob kaasa raha sissevoolu ettevõttesse, kuigi nende tagajärjed on üsna erinevad. Võlgade finantseerimine hõlmab kohustuslikku intressimakset, mis võib olla üsna kallis ja nõuab püsivat sularaha sissevoolu ettevõttesse, samas kui omakapitalil ei ole kohustuslikke makseid ning dividendimaksete osas tehakse otsuseid ainult juhi reinvesteerimisotsuste alusel. Võlgade finantseerimine ei pruugi olla kättesaadav, välja arvatud juhul, kui kahjude hüvitamiseks on piisavalt tagatisi, ning ettevõtted, kellel ei pruugi sellist vara pantida, ei pruugi saada kogu laenusummat kätte, mis võib vähendada kasvuväljavaateid. Omakapitali finantseerimine ei nõua sellist tagatist, kuid see annab aktsionärile kasumi ja otsustusõiguse osa. Teiselt poolt võimaldab võlgade finantseerimine aktsionäridel täielikku kontrolli toimingute üle ja on maksust maha arvatav.
Lühidalt:
Omakapitali rahastamine vs võla finantseerimine
• Võla- ja omakapitali finantseerimine on kaks võimalust, kuidas ettevõte saab äritegevuseks vajalikke vahendeid.
• Võlgade finantseerimine nõuab ettevõttelt laenude hankimist ja suurte intresside maksmist, samas kui omakapitali finantseerimine toimub aktsiate müümise ja aktsionäridele dividendide maksmise kaudu.
• Aktsiate müümine üldsusele eeldab börsil noteerimist koos paljude sellega kaasnevate regulatsioonide ja nõuetega ning kui aktsiad on müüdud, on aktsionäridel oma otsustes hääl. Teiselt poolt annab võlgade rahastamine juhtidele täieliku otsustusõiguse.
• Liigne võlg võib olla ettevõtte jaoks katastroofiline, samas kui ülemäärane omakapital võib tähendada, et ettevõte ei kasuta tõhusalt oma laenuvõimet.
