Pulss vs vererõhk
Südame löögisagedust ja vererõhku nimetatakse ühiselt elutähtsateks märkideks. Ühe elutähise mõõtmine ei tähenda otsest suhet teisega. Iga mõõtmine kirjeldab erinevat teavet südame ja veresoonte kohta; seetõttu on ülitähtis mõõta pulssi ja vererõhku iseseisvalt. Südame löögisageduse ja vererõhu täpsed mõõtmised on olulised, kuna need määratlevad terve südame ja vereringesüsteemi parameetrid. Südame löögisageduse tõus ei suurenda alati vererõhku, sest kuigi pulss tõuseb, laienevad ja suurendavad terved veresooned oma läbimõõtu, et rohkem verd saaks kergesti voolata.
Südamerütm
Südame löögisagedus on defineeritud kui impulsi või südamelöökide arv ajaühikus, mida tavaliselt väljendatakse löögina minutis (BMP). See sõltub paljudest teguritest, nagu inimese vanus, sugu, geneetika, hapnikuvajadus, treening, uni, haigused, emotsioonid, kehatemperatuur, dehüdratsioon, ravimid jne. Tavaliselt on meestel madalam määr kui naistel. Südame löögisagedus mõjutab otseselt südame väljundit, vere mahtu ja tsirkulatsiooni kiirust. Tavaliselt tõuseb südame löögisagedus suure hapniku- ja toitainevajaduse tõttu järk-järgult. Puhkava terve inimese pulss on 60 BPM. Kuid see väärtus võib olla väga erinev. Südame löögisageduse võib leida ligikaudu pulsi loendamise teel kas randmel radiaalarteri kohal või kaelal unearteri kohal. Kuid täpsete lugemite jaoks kasutatakse EKG-sid. Ajutüves ja hüpotalamuses paiknevad närviandurid on olulised südame löögisageduse tagasiside reguleerimiseks keharakkude nõudmistele vastamiseks.
Vererõhk
Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab arterite seintele. Vererõhu mõõtmiseks kasutatakse ühikuid mmHg (millimeetrit elavhõbedat). Vererõhu väljendamiseks kasutatakse kahte mõõtmist, nimelt; süstoolne ja diastoolne vererõhk. Süstoolne rõhk on rõhk, mida veri avaldab südame jõulise kokkutõmbamise ajal arterite seintele, samal ajal kui vererõhku südame lõõgastumisfaasis arterite seinte vastu nimetatakse diastoolseks vererõhuks. Normaalse terve inimese vererõhk on 120/80 mmHg. Siin tähistab 120 süstoolset vererõhku, 80 aga diastoolset vererõhku.
Pulss vs vererõhk
• Südame löögisagedus on impulsi hulk ajaühikus, samas kui vererõhk on vere jõud arterite seintele.
• Südame löögisageduse mõõtmiseks kasutatakse elektrokardiograafi või EKG-d, samal ajal kui vererõhku mõõdetakse sfügmomanomeetri abil.
• Vererõhu mõõtmiseks kasutatakse ühikut 'mmHg', südame löögisageduse mõõtmiseks aga 'BPM' (lööki minutis) ühikut.
• Vererõhu (süstoolse ja diastoolse rõhu) mõõtmiseks kasutatakse kahte mõõtmist. Erinevalt vererõhust määratakse pulss ainult ühe mõõtmise abil (südamelöökide arv minutis).
• Näiteks on vererõhu näiduks loetud 120/80 mm Hg, pulsiks aga 60 BMP.
