Liikluse kujundamine vs politsei
Liikluspolitsei ja liikluse kujundamine on kaks sarnast lähenemisviisi, mis on loodud liiklusvoo reguleerimiseks ühest võrgust teise. Seda tehakse vastavalt võrkude vahel sõlmitud liikluslepingule. Liiklusleping on kahe võrgu vaheline leping. Selles määratletakse transporditava liikluse liik ja selle liiklusnõuded, näiteks ribalaius ja teenuse kvaliteet. Liiklustehnikas kasutatakse nii liikluse kujundamist kui ka politseitööd laialdaselt teenuse kvaliteedi pakkumise meetodina ning neid rakendatakse tavaliselt võrgu servades, kuid neid saab rakendada ka liikluse allikates.
Mis on liikluspoliitika?
Liikluspolitsei on protsess, mille abil jälgitakse liiklust võrgus ja võetakse meetmeid kokkulepitud liikluse parameetrite järgimiseks. Põhimõtteliselt mõõdetakse andmevoogu ja jälgitakse iga paketti ning kui rikkumine leitakse, viskab ta paketi lihtsalt maha. See tähistab kõiki pakette teatud vastavustasemega (nimetatakse ka värvimiseks). See pidev protsess aitab kontrollida igas liideses saadetud või vastuvõetud liikluse maksimaalset määra mitmel prioriteeditasemel. Seda nimetatakse ka teenindusklassideks.
Politseid tehakse võrgus mitmel erineval tasemel; seda saab teha kas porditasandil või Etherneti teenuse või konkreetse teenuseklassi jaoks. Liikluspolitsei kasutab liiklusvoo reguleerimiseks spetsiaalset algoritmi, mida nimetatakse “token bucket” algoritmiks. See on terviklik matemaatiline mudel, mis on välja töötatud liidese jaoks maksimaalse liikluskiiruse juhtimiseks konkreetsel ajal. Sellel on kaks põhikomponenti.
1) Märgid: esindab luba fikseeritud arvu bitide saatmiseks ühest võrgust teise.
2) Ämber: kasutatakse korraga määratud koguse märkide hoidmiseks.
Võrgus töötav operatsioonisüsteem paneb märgid teatud kiirusega ämbrisse. Iga võrku sisenev pakett võtab koppilt märgid vastavalt nende paketi suurusele, kui see on valmis edastamiseks teise võrku. Kui kopp on täis, lükatakse kõik äsja saabunud märgid tagasi. Need tagasilükatud märgid pole ka tulevaste pakettide jaoks saadaval. Kõik märgid genereeritakse liikluslepingus määratletud edastuskiiruse tipu põhjal. Saadavate žetoonide arv määrab pakettandmesidevõrgu kaudu edastamiseks valitud pakettide arvu.
Politseitööde optimeerimiseks on saadaval mitu liikluspolitsei mehhanismi, näiteks liikluse ühtse määraga värvimarker liikluse kontrollimiseks, kahe määraga kolmevärviline liikluse kontrollimiseks, protsendipõhine politsei jne.
Mis on liikluse kujundamine?
Liikluse kujundamine on liikluse haldamisel kasutatav tehnika mõne või kõigi pakettide viivitamiseks, et kinnitada soovitud liiklusandmete profiiliga. Tegelikult on see kiiruse piiramise vorm, mis toimib IP-pakettide jälgimise ja järjekorda seadmise abil üleminekurežiimis vastavalt mitmele eelnevalt konfigureeritavale parameetrile. Seega võimaldab see rakendada konkreetset poliitikat, mis muudab andmete edastamiseks järjekorda.
Põhimõtteliselt töötab liikluse kujundamine kahel põhimõttel. Esimene neist on ribalaiuse piirangute rakendamine konfigureeritud liikluspiirangute põhjal ja seejärel pakettide järjekorda seadmine nende saatmiseks hiljem, kui ribalaiusel on väiksem nõudlus. Teine põhimõte on pakettide viskamine, kui pakettpuhvrid on täis. Siin valitakse langenud pakett nende pakettide hulgast, kes vastutavad “moosi” loomise eest. Samamoodi on liikluspolitseis kujundamisel esikohal ka liiklus. Seevastu prioriteedi kujundamine seab liikluse administraatori valiku järgi. Kui suurema prioriteediga liiklust suurendatakse suurel hulgal, kui sideliin on täis, on madalama prioriteediga liiklus mõnda aega ajutiselt piiratud, et anda võimalus kõrge prioriteediga liikluseks.
Seda ülesannet rakendatakse tavaliselt teatud liikluse (liikluslepingus garanteeritud liikluse summa) käsitlemisel suurema prioriteediga liiklusena ja seda piiri ületav liiklus, millel on sama prioriteet kui mis tahes muul liiklusel, konkureerib seejärel ülejäänud liiklusega liiklus, mis ei ole prioriteetsed.
Üldiselt ei lase head liikluse kujundajad liikluse prioriteetsuse alusel saadetava täpse liikluse määramisel suurel hulgal andmeid järjekorda seada. Nad üritavad kõigepealt mõõta prioriteetsete liikluste hulka ja selle põhjal piiravad nad prioriteetset liiklust dünaamiliselt. Seega ei häiri see prioriteetse liikluse läbilaskvust üldse.
Liikluse kontrollimine vs kujundamine
• Nii liikluspolitsei kui ka kujundamine kasutavad nende toimimiseks sümboolset koppmehhanismi.
• Liikluspolitseid kasutatakse liidese sissetuleva või väljamineva liikluse kontrollimiseks, liikluse kujundamist saab aga kasutada ainult väljamineva liikluse kontrollimiseks.
• Nii liikluspolitsei kui ka kujundamine kasutavad nende toimimiseks sümboolset koppmehhanismi.
• Liikluspoliitikat saab liidesel kasutada sissetuleva või väljamineva liikluse korral, liikluse kujundamist aga ainult väljamineva liikluse jaoks.
• Mõlemas mehhanismis on vaja mõõta andmeedastuse ja vastuvõtmise kiirust ning võtta meetmeid vastavalt liikluslepingule kokkulepitud liikluse määrast.
• Politseitöös levitab see liikluse purskeid, samas kui liikluse kujundamine tagab sujuva pakettide väljundkiiruse.
• Kujundamine toetab järjekorda seadmist ja annab piisavalt mälu viivitatud pakettide puhverdamiseks, samas kui politseitöö seda ei tee.
• Liikluse kujundamiseks on vaja spetsiaalset ajastamisfunktsiooni mis tahes arvu viivitatud pakettide hilisemaks edastamiseks, politseiteenused seda aga ei tee.
• Kujundamisel konfigureeritakse sümboolsed väärtused bittides sekundis, politseis aga baitides.
• Järjekord liikluse kujundamisel põhjustab viivitusi; tekitab eriti pikki järjekordi, politseitöö aga kontrollib väljundpakettide kiirust pakettide mahajätmisega. See väldib pakettide järjekordade põhjustatud viivitusi.
• Liikluse kujundamisel konfigureeritakse sümboolsed väärtused bittidena sekundis, politseitööde puhul aga baitidena sekundis.
