Lennuki mõõdistamine vs geodeetiline mõõdistamine
Mõõdistamist võib lihtsalt määratleda kui protsessi või tehnoloogiat, mille abil teaduslikult teha mõõtmisi maapinnal, selle kohal või all, et määrata punkte plaani või kaardi saamiseks. Kui mõõdistamisala on väike ja mõõtkava, milleni selle tulemus on kavandatud, on see plaan ja vastupidi on see kaart. Mõõdistamist kasutatakse laialdaselt peaaegu kõigis tsiviilehitusprojektides, näiteks hoone, sildade, veehoidlate, tammide, raudteede, teede, niisutusprojektide jms ehitamisel. Mõõdistamist saab klassifitseerida erinevate tegurite, näiteks uuringu valdkonna (nt maamõõtmine, meremõõtmine) alusel., fotogrammeetriline jms), uuringuobjekt (nt insenerieesmärk, sõjaline otstarve jne), uurimismeetod (nt kolmnurkade, kolmnurksete mõõtmine jne) ja kasutatavad vahendid (nagu ahelauuring, teodoliidi mõõdistamine, tasandamine,jne). Mõõdistamise peamine klassifikatsioon on aga lennukiuuring ja geodeetiline mõõdistamine.
Lennuki mõõdistamine
Lennumõõdistamine on mõõdistamise haru, kus maa pinda peetakse tasapinnaks. See on kõige sagedamini praktiseeriv mõõdistamisvorm. Seda kasutatakse juhul, kui uuritava ala ulatus on väike (pindala on väiksem kui 260 ruutkilomeetrit), kuna see meetod jätab maa kumeruse tähelepanuta. Arvutuste tegemiseks moodustatakse tavaliselt kolmnurgad maapinnal ja neid kolmnurki võetakse ka tasapinnaliste kolmnurkadena ning arvutuste tegemiseks kasutatakse tasapinnaliste kolmnurkade reegleid. Uuritav ala ja uuringu tulemustega seotud viga on positiivselt korrelatsioonis, see on rohkem ala, mida rohkem viga. Niisiis, see meetod ei sobi täpsemaks ega täpsemaks suurte alade mõõdistamiseks. Tavaliselt on lennukimõõdistus inseneriprojektide jaoks kasulik. Tavaliselt küsitletakse raudteede, maanteede,kanelid ja maandumisväljad on selle meetodi järgi kategoriseeritud.
Geodeetiline mõõdistamine
Geodeetiline mõõdistamine on veel üks mõõdistamise haru, kus maa pinnal mõõtmisel võetakse arvesse maa kumerust. See on maa tegeliku sfäärilise kuju arvestamine. Seda nimetatakse ka trigonomeetriliseks mõõdistamiseks. Moodustatud kolmnurgad on sfäärilised kolmnurgad ja arvutused tehakse sfäärilise trigonomeetria abil. Selle meetodi korral tehakse mõõtmised ülitäpsete instrumentide abil. Seda meetodit kasutatakse teiste uuringute ning õngejadade ja alade kontrollpunktide määramiseks või määramiseks. Iga geodeetilise jaama asukoht on väljendatud pikkus- ja laiuskraadi abil ning tavaliselt kasutatakse selleks globaalset positsioneerimissüsteemi (GPS).
Mis vahe on lennukiuuringul ja geodeetilisel mõõdistamisel?
Ehkki nii tasapinnaline kui ka geodeetiline mõõdistamine on maa peal mõõtmise meetodid, on neil siiski mõned eristavad tunnused.
1. Peamiselt ignoreeritakse lennukiuuringutes Maa kumerust, geodeetilistes uuringutes aga seda.
2. Lennukite mõõdistamine sobib väikestele aladele, samas kui geodeetiline mõõdistamine sobib suurte alade mõõdistamiseks.
3. Geodeetiline mõõdistamine on täpsem kui lennukiuuring.
4. Lennumõõdistamisel moodustuvad kolmnurgad on tasapinnalised kolmnurgad, geodeetilises uuringus moodustunud kolmnurgad aga kerakujulised kolmnurgad.
5. Geodeetilised jaamad on lennukiuuringute käigus moodustatud jaamadega võrreldes väga kaugel.
6. Rohkem kui lennukiuuringutes kasutatakse maakera punktide leidmiseks tavalisi vahendeid nagu kett, mõõdulint, teodoliit jne, geodeetilises geodeetilises uuringus aga täpsemaid vahendeid ja kaasaegset tehnoloogiat nagu GPS.
