Reportaaž vs kirjandus
Reportaaž ja kirjandus on kaks sõna, mida nende tähenduste ja konnotatsioonide sarnasuse tõttu sageli segi aetakse. Kirjandus on teadmiste haru, mis tegeleb mitmesuguste loovuspõhiste kunstidega nagu luule, romaanikirjutamine, näidendite kirjutamine, novellide kirjutamine jms. Kirjanduse alla kuulub ka essee kirjutamine.
Huvitav on märkida, et osa eri sajanditel elanud oluliste isikute kirjutatud kirjadest tõlgendatakse kirjanduse alla kuuluvatena. Teisisõnu, sellised kirjad nagu Winston Churchill, Mahatma Gandhi ja kõik kuuluvad kirjanduse alla.
Reportaaž seevastu viitab toimingule või uudiste edastamise protsessile. See on seotud teatega, mida nimetatakse uudisteks. Eksperdid nimetavad reportaaži omamoodi kirjutiseks, mille eesmärk on anda ülevaade mõnest täheldatud või dokumenteeritud sündmusest.
Teiselt poolt käsitletakse kirjanduses mitut kirjutamise aspekti, sealhulgas ilukirjandust ja ilukirjandust. Seega võib öelda, et reportaaž kuulub ka kirjanduse alla. Seega saab reportaaž kirjanduse alamhulgaks.
Sõna "reportaaž" on tuletatud prantsuse verbist "reporter", mis tähendab "teatama". Arvatakse, et seda konkreetset sõna kasutati esimest korda 19. sajandi alguses.
Kirjandust seevastu õpetatakse ülikooli ja kolledži tasandil. Üliõpilased eelistavad seda põhiainena oma bakalaureuse- ja kraadiõppekursustel. Reportaaž on seevastu osa ajakirjandusest või massikommunikatsioonist. Inimene, kes väidetavalt oskab uudiseid edastada, peaks olema hea ka suhtlemises. Seega mõistetakse, et reportaaž on rohkem seotud suhtlemisega kui kirjanduse õppimisega. Need on erinevused reportaaži ja kirjanduse vahel.
