SWOT vs PESTEL analüüs
Mõlemad, nii SWOT kui ka PESTEL, olles tööriistad ärikeskkonna analüüsimiseks, on SWOTi ja PESTELi erinevuse teadmine kasutatava sobiva tööriista üle otsustamisel väga oluline. Organisatsiooni seisukohalt on juhtkond oluliste strateegiliste otsuste langetamiseks alati mures sise- ja väliskeskkonna tegurite (mikro- ja makrotegurid) pärast, mis mõjutavad nende äritegevust. SWOT-analüüsi saab kasutada ettevõtte praeguse turupositsiooni kindlakstegemiseks, PESTELi abil aga väliste keskkonnategurite mõju väljaselgitamiseks, mis võivad ettevõtte laienemisel mõjutada. Selles artiklis kirjeldatakse mõlemat tööriista ja analüüsitakse SWOT- ja PESTEL-analüüsi erinevust.
Mis on SWOT?
SWOT esindab tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. SWOT-i kasutatakse ettevõtte sisekeskkonna hindamiseks tugevuste ja nõrkuste väljaselgitamise teel ning samuti väliskeskkonna hindamiseks võimaluste ja ohtude tuvastamise kaudu. Ettevõtet saab arendada, tuvastades selle sisemised tugevad küljed ja keskendudes nendele valdkondadele, minimeerides nõrkuste mõju. Samamoodi saab vähendada ettevõttega seotud riske, tuvastades välised ohud, ja ettevõtet saab laiendada, arvestades välisturul tekkivaid võimalusi.
Mis on PESTEL-analüüs?
PESTEL-tegurid on kasulikud organisatsiooni väliskeskkonna (makrokeskkonna) hindamisel. PESTEL tähistab poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi, ökoloogilisi ja õiguslikke tegureid.
Poliitilised tegurid väljendavad, et erakondade ning nende erinevate poliitikate ja protseduuride mõju võib otseselt mõjutada tavapärast äritegevust. Kui mõni konkreetne riik seisab silmitsi kriisi või sõjaolukorraga, võivad erakondade äkilised otsused ettevõtet mitmel viisil mõjutada.
Majanduslike tegurite kaalumisel võivad inflatsioonimäärade, intressimäärade, kauplemisblokkide, rahvusvahelise konkurentsivõime, toormehindade, maksurežiimide muutused mõjutada ettevõtteid mitmel viisil. Valuutakursside muutused võivad otseselt mõjutada rahvusvahelises äris tegutsevaid ettevõtteid, st importi ja eksporti.
Sotsiaalsed tegurid, nagu demograafiline, kultuuriline ja erinev arusaam klientidest, võivad organisatsiooni positiivselt või negatiivselt mõjutada. Kliendi eelistused muutuvad aja jooksul vastavalt nende kultuurilistele väärtustele, veendumustele ja hoiakutele. Demograafilised tunnused, nagu vanus, sugu ja ametitase, mõjutavad ka sotsiaalseid tegureid.
Tehnoloogilised tegurid väljendavad viise, kuidas tehnoloogia mõjutab organisatsioonisisest tegevust. Kõrgtehnoloogiate kasutamine suurendab ettevõtte tootlikkuse ja efektiivsuse taset. Ökoloogilised tegurid väljendavad kliima ja geograafiliste tegurite mõju organisatsioonile. Õiguslikud tegurid selgitavad õigusaktide ja õiguspraktika mõju, mida organisatsioonid peavad järgima. Need seadused kehtestavad valitsus ja reguleerivad asutused, tagamaks, et kõik ettevõtted tegutsevad samal tasemel ja seetõttu peavad ettevõtted neist kinni pidama.
Mis vahe on SWOT-analüüsil ja PESTEL-analüüsil?
• SWOT- ja PESTEL-analüüsi peamine erinevus seisneb selles, et PESTEL-i kasutatakse ettevõtte väliskeskkonna analüüsimiseks, samas kui SWOT-i saab kasutada nii sise- kui ka välishindamiseks.
• SWOT-analüüse saab kasutada ettevõtte praeguse turupositsiooni kindlakstegemiseks, PESTELi abil aga väliste keskkonnategurite mõju väljaselgitamiseks, mis võivad äritegevust mõjutada, eriti äritegevuse laiendamisel mitmetesse teistesse piirkondadesse.
