Hiina GAAP vs USA GAAP
Ehkki raamatupidamise põhiprintsiibid jäävad kogu maailmas samaks, kipuvad piirkonnapõhised kultuurimõjud ja raamatupidajate sajandeid vanad tavad tegema väikseid erinevusi selles, kuidas konkreetses riigis raamatupidamist peetakse. Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) eesmärk on olla üldtunnustatud ja rakendatud üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted (GAAP), Hiina üldtunnustatud raamatupidamistava ja USA üldtunnustatud raamatupidamistava vahel on erinevusi, mis on aja jooksul viinud kahe osapoole sõnasõjani. Selles artiklis püütakse vaadelda mõnda neist erinevustest, kuna mõlema raamatupidamistava ei ole väikeses artiklis võimalik analüüsida tervikuna.
Põhivara kapitaliseerimise künnis
Hiina üldise raamatupidamistava kohaselt kapitaliseeritakse üle ühe aasta tööeaga ettevõtte tootmise ja tegevusega seotud põhivara ning kapitaliseeritakse muu põhivara väärtusega üle 2000 jüaani ja hinnanguline eluiga üle 2 aasta.
USA üldtunnustatud raamatupidamistava kohaselt on ettevõtetel vabadus määrata ise oma olulisuse künnis, mille ületamisel kulutused kapitaliseeritakse.
Laenukasutuse kulud
Materiaalse põhivara ehituse maksumuse osana tuleks Hiina spetsiifiliste arvestuspõhimõtete osas kapitaliseerida projektipõhiste laenude võtmise kulud.
USA hea raamatupidamistava kohaselt kapitaliseeritakse ehituse ajal tekkivad intressikulud, sõltuvalt projekti investeeringute summast, rahastamise allikast sõltumata, kuid need piirduvad tekkinud intressikulude summaga.
Kapitaalremont
Hiina üldise raamatupidamistava kohaselt koguneb kapitaalremondi maksumus, mis kapitaliseeritakse ja kulutatakse järgmise suurema kapitaalremondi eelse perioodi jooksul. Teiselt poolt kulutatakse USA GAAP-is see tavaliselt tekkimise ajal, välja arvatud juhul, kui organisatsioon on tuvastanud vara eraldi komponendi.
Väärtuse langus
Hiina üldistes raamatupidamispõhimõtetes kajastatakse allahindlust madalama bilansilise netoväärtuse ja kaetava väärtuse alusel üksikute üksuste kaupa, kaetav väärtus on kõrgem neto müügihinnast ja pidevast kasutamisest ning lõplikust müügist tulenevate hinnanguliste tulevaste rahavoogude nüüdisväärtusest.
USA üldtunnustatud raamatupidamistavas testitakse olukorda, kus tingimused viitavad võimalikule väärtuse langusele, ja test põhineb varade rühmitustel, kus saab tuvastada rahavoogusid. Väärtuse langus tuvastatakse ainult siis, kui diskonteerimata tulevased rahavood jäävad alla bilansilise väärtuse.
