Asjade avaldus vs bilanss
Peamine erinevus bilansi ja asjade avalduse vahel on see, et bilanss on üks finantsaruannetest, mis esitab konkreetse ettevõtte finantsseisundit antud kuupäeval, samal ajal kui asjade aruanne võtab kokku ettevõtte vara ja kohustused. konkreetne äriüksus. Eelkõige mõõdetakse finantsseisundit bilansis kolme põhikomponenti: varad, kohustused ja omakapital. Bilansis sisalduvad arvnäitajad aitavad otsustajatel tuvastada riskitaset, millega majandusüksus kokku puutub. Teiselt poolt kajastavad asjade aruande tulemused maksejõuetuse taset, st kapitali summat, mis jääb alles pärast kõigi kohustuste tasaarvestamist antud kuupäevani. Vaatamata varade ja kohustuste bilansilise väärtuse esitamiseleselles aruandes esitatakse pärast kõigi kohustuste täitmist vara varade maha müümisega tehtud investeeringu kaetavus.
Mis on bilanss?
Bilanss, mida nimetatakse ka finantsseisundi aruandeks (mitte kasumit taotlevatele organisatsioonidele), on konkreetse üksuse konkreetse kuupäeva finantsseisundi näitaja. See kajastab varade, kohustuste ja omakapitali kontode koondjääke teatud perioodi, tavaliselt aasta, lõpuks. Bilanss mõõdab majandusüksuse finantsseisundit. Seetõttu saavad sidusrühmad bilansiarvude analüüsimisel jõuda mitmesuguste otsusteni, eriti tulevase tulu volatiilsuse kavandamiseks.
Mis on asjade aruanne?
Asjaaruanne (SOA) on määratletud ka konkreetse äriüksuse finantsseisundi kirjena antud ajahetkel. SOA põhieesmärk on pakkuda huvitatud isikutele, nagu aktsionärid, kliendid, töötajad, konkurent jne, asjakohast teavet. Varade ja kohustuste bilansilise väärtuse näitamise asemel kaalub SOA summat, millega organisatsioon saab pärast müüki tagasi saada nende varad ja väliskohustuste täitmine.
Bilanssi ja asjade aruande sarnasusi vaadates võib öelda, et mõlemad avaldused räägivad konkreetse äriüksuse finantsseisundist likviidsuse osas.
Mis vahe on bilansil ja asjade avaldusel?
• Bilanss koostatakse kahekordse kirjendamise süsteemi alusel. Asjaaruanne on üks ja mittetäielik kirje.
• Bilanss on ette nähtud majandusüksuse finantsseisundi esitamiseks kindlal kuupäeval. Asutuste kokkuvõte on koostatud avatava või sulgeva kapitali suuruse väljaselgitamiseks.
• Bilanss näitab vara bilansilises väärtuses. Asjaaruanne näitab vara nii bilansilises kui ka turuväärtuses.
• Bilanss koostatakse tavaliselt majandusaasta lõpus. Asjaaruanne koostatakse kuupäevaks, millal võlgniku suhtes korraldus antakse.
• Bilanss peab järgima raamatupidamistavasid, standardeid, kontseptsioone ja põhimõtteid. Vastavalt maksejõuetusaktile tuleb koostada asjade aruanne.
• Bilansis järgitakse tegevuse jätkuvuse põhimõtet, arvates, et need varad ja kohustused jäävad organisatsioonile teatud perioodiks. Asjaaruanne arvestab varade ja kohustuste realiseeritavaid ja makstavaid väärtusi praegusesse kuupäeva, mis on vastuolus tegevuse jätkuvuse põhimõttega.
• Bilanss koostatakse raamatupidamise üldise protseduuri lõpliku finantsaruandena. Asjaaruanne koostatakse enne kasumiaruande koostamist.
Asjaaruanne vs bilansi kokkuvõte
Bilanss ja asjade aruanne on kaks aruannet, mis on koostatud konkreetse äriüksuse finantsseisundi hindamiseks. Bilanss on raamatupidamisprotseduurides kohustuslik nõue, mis koostatakse kõigi pearaamatu kontode saldode liitmise teel. Seevastu esitab asjade aruanne majandusüksuse maksejõuetuse taseme, rõhutades varade ja kohustuste netorealiseerimis- ja tasumisväärtust. Mõlemad väited aitavad otsustajatel teha olulisel moel finants- ja investeerimisotsuseid.
