Mikro vs makrosotsioloogia
Mõlemad, mikrosotsioloogia ja makrosotsioloogia, on sotsioloogia peamised uurimispunktid, kuid mis vahe on mikro- ja makrosotsioloogial? Mikrosotsioloogia käsitleb väikesemahuliste uuringute põhjal inimese käitumise olemust ja inimese sotsiaalset suhtlemist. Teisalt analüüsib makrosotsioloogia sotsiaalsüsteemi ja rahvastiku-uuringuid laiemas mahus. Tavaliselt keskendub mikrosotsioloogia üksikisiku näost näkku suhtlemisele, samas kui makrosotsioloogias muudetakse väikesed mõisted laiemateks sotsiaalseteks protsessideks. Selles artiklis käsitleme neid kahte mõistet, mikro- ja makrosotsioloogiat.
Mis on mikrosotsioloogia?
Mikrosotsioloogia, nagu eespool mainitud, on mures inimeste uuringute pärast, mis on seotud näost näkku suhtlemisega. See uurib põhimõtteliselt üksikisikute igapäevaseid seoseid omavahel väiksemas mahus. Kuna mikrosotsioloogia tegeleb enamasti individuaalsete interaktsioonidega, kasutab ta kogutud andmete analüüsimiseks tõlgendusmeetodeid. Mikrosotsioloogilistes uuringutes on raske kasutada empiirilist andmeanalüüsi või statistilisi meetodeid. Lisaks on selle ainevaldkonna kõige levinum uurimismeetod sümboolne suhtlus. Vaadeldes üksikisikute erinevaid suhtlemismeetodeid, võib mikrosotsioloog jõuda järeldusele.
Pealegi võib selliseid aineid nagu sotsiaalpsühholoogia ja sotsiaalantropoloogia pidada mikrosotsioloogia alajaotusteks. Need aineväljad keskenduvad rohkem üksikisikutele, mõtlemismustrid väiksemas mahus. Kui arvestada ühiskonna mikrotasandiga, ühiskonna liikmete staatusega, on sotsiaalsed rollid konkreetse sotsiaalse struktuuri kõige olulisemad nähtused. Kuigi mikrosotsiaalanalüüs on mikrosotsiaalsete interaktsioonide mõistmisel oluline, on sellel ka oma puudused. Näiteks ei saa me määrata suuremaid jõude, mis võivad mõjutada individuaalset käitumist ja suhtlemist. Kuid mikrosotsioloogia on sotsioloogias välja töötatud märkimisväärse valdkonnana.
Mis on makrosotsioloogia?
See uurimisvaldkond keskendub sotsiaalsele struktuurile laiemas plaanis. Tavaliselt analüüsib makrosotsioloogia sotsiaalsüsteemi tervikuna ja keskendub ka kogu elanikkonnale. Makrosotsioloogia kaudu võime erinevalt mikrosotsioloogiast jõuda laiematesse kontseptsioonidesse ning makrouuringuid saab rakendada ka üksikisikute jaoks. See tähendab, et makrosotsioloogia uurib mõnikord üksikuid nähtusi, kuna indiviidid ja nende vastastikmõjud on osa laiemast sotsiaalsüsteemist. Makrosotsioloogia tegeleb statistilise analüüsiga ja sisaldab järelduste tegemiseks ka empiirilisi uuringuid. Lisaks keskenduvad makrosotsioloogilised uuringud rohkem laiematele ainevaldkondadele, kuid hiljem saab järeldusi rakendada ka väikeste nähtuste korral. Näiteks,makrosotsioloogia uuring võib põhineda ingliskeelsetel inimestel tervikuna ja kuigi nad on hajutatud üle maailma, suudavad lõpptulemused olla seotud isegi konkreetse piirkonna väiksemate rühmadega, kes räägivad inglise keelt. Makrosotsioloogia kõige levinumad teemad on aga sõda, vaesus, sotsiaalsed muutused jne.
Mis vahe on mikro- ja makrosotsioloogial?
Kui vaatleme nii mikro- kui makrosotsioloogiat, võime tuvastada erinevusi ja sarnasusi. Mõlemad valdkonnad on sotsioloogias väga olulised. Samuti analüüsivad nad inimese käitumist ühiskonnas eri nurkade alt. Nii mikro- kui makrosotsioloogilisi teooriaid saab rakendada üksikute interaktsioonide korral.
• Erinevuste vaatlemisel on peamine erinevus see, et mikrosotsioloogia tegeleb inimeste väikesemahulise suhtlemisega, makrosotsioloogia aga laiematele sotsiaalsüsteemidele ja struktuuridele.
• Lisaks kasutab mikrosotsioloogia uurimistöös sümboolset tõlgendusmeetodit ja kontrastmakrosotsioloogia kasutab oma järeldustes statistilist ja empiirilist analüüsi.
• Mikrosotsioloogilisi tulemusi ei saa rakendada laiematele mõistetele, kuid makrosotsioloogilisi teooriaid saab rakendada ka indiviidi tasandil.
• Makrosotsioloogiat huvitavad rohkem laiad teemad, nagu sõda, soolised suhted, õigus ja bürokraatia, samas kui mikrosotsioloogiat huvitavad peamiselt sellised teemad nagu perekond, sotsiaalne staatus ja individuaalsed suhted.
• Inimkäitumise ja ühiskonna mõistmisel ja analüüsimisel on aga nii mikro- kui makrosotsioloogia väga olulised.
