Erinevus Liibüa Ja Bahreini Vahel

2024 Autor: Mildred Bawerman | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-16 08:38

Liibüa vs Bahrein

Liibüa ja Bahrein on viimasel ajal olnud rambivalguses mõlemas araabia riigis toimunud tsiviilrahutuste tõttu. Nii Liibüa kui ka Bahrein on pöördunud riigi juhitud vägivalla poole, et purustada demokraatiameelsete jõudude rahumeelsed meeleavaldused. Kuid sihtmärgiks on olnud Liibüa ning USA ja selle lääneliitlased on alustanud õhurünnakuid kolonel Gaddafi režiimi ja tema toetajate vastu, samal ajal aga Bahreinis toimuva ees silma kinni pigistades. Meeleavaldajate mahasurumine Bahreinis ja Jeemenit on USA administratsioon kritiseerinud ainult sõnadega ning mingeid samme ei tehta ega isegi mõlguta.

Kellel pole aimugi, miks võtab USA kahes Araabia riigis samale probleemile topeltstandardid. Kuid mõnede ekspertide sõnul on põhjus ilmne. Bahrein on olnud USA pikaajaline liitlane ja on lubanud USA-l isegi oma territooriumil olla suur USA mereväebaas, samas kui Liibüa on olnud araabia maades USA poliitika vastu kõva vastane ja esitanud USA administratsioonile alati ebamugavaid küsimusi. Bahreini demokraatia pooldajate meeleavalduste leiget vastust mõjutab osaliselt ka Saudi Araabia kohalolek, mis on pikka aega olnud USA usaldusväärne liitlane ja sõber.

Saudi Araabiale ei meeldinud Egiptuses toimunu. See oli löök kaotada sunniidi monarh Hosni Mubarak oma naabruses ja nii tegi Saudi Araabia seekord enneolematu sammu, saates tuhandeid oma vägesid Bahreinis protestijate purustamiseks. Mõned inimesed olid arvamusel, et lõpuks toetab USA oma sõnu tegevusega, kui Obama administratsioon toetas Egiptuse meeleavaldajaid. Obama rääkis protestijate toetamiseks universaalsetest väärtustest ja hülgas Hosni Mubaraki vana liitlase, mis pani paljusid uskuma, et ka Bahreini puhul võtab USA sarnase seisukoha.

Kuid kui uurida selle pikka ajalugu, võib leida, et kuigi USA on kuulutanud demokraatlikke väärtusi kõikjal maailmas, on ta diktaatoreid avalikult toetanud alati, kui nende kohalolek sobib tema enda huvidega. Kõik taandub tema huvidele ja need huvid on Bahreini ülestõusuga pinnale tõusnud. Washington suhtub samasse probleemi ettevaatlikumalt ja mõõdukamalt, mis viis lõpuks Hosni Mubaraki eemaldamiseni Egiptuses. On selge, et USA läheneb riigiti ja ei toeta oma sõnu tegevustega, kus tema huve ohustatakse.

Samuti on üha suurenev mure, et Iraan kasutab olukorda maksimaalselt ära, kui Bahreinis kukutatakse sunniidi monarh I Bahreini. Paljud usuvad, et rahutused Bahreinis on Iraani ja Hezbollahi kätetöö ning et Bahreinis üritatakse rahutusi tekitada USA survestamiseks Bahreini protestijate vastu, et see saaks USA projitseerida moslemite vaenlasena, eriti sunniidid kogu maailmas.

Olles näinud Tuneesias ja Egiptuses valitsejate eemaldamist, on ülejäänud araabia valitsejad selle probleemi üles äratanud ja näitavad üles soovi protestijate purustamiseks jõudu kasutada ning USA pole nõus suuremat riski võtma ja naftat distantseerima. rikkad liitlased araabia maailmas.