Peamine erinevus mRNA ja tRNA vahel on see, et mRNA kannab valgu tootmiseks geeni geneetilist teavet, samas kui tRNA tunneb ära kolm nukleotiidi mRNA järjestust või koodonit ja viib aminohapped ribosoomidesse vastavalt mRNA koodonitele.
Nukleiinhapped, nagu DNA ja RNA, on nukleotiidide moodustavad makromolekulid. Deoksüribonukleiinhape (DNA) vastutab geneetilise teabe kandmise eest põlvest põlve, samas kui ribonukleiinhape (RNA) hõlmab peamiselt valgusünteesi. Kuigi DNA on enamiku elusorganismide peamine geneetiline materjal, on mõnel viirusel RNA genoom. Ribonukleotiidid on RNA monomeerid. Ribonukleotiidil on riboossuhkur, lämmastikalus ja fosfaatrühm. Lämmastikbaasid on kahte tüüpi, näiteks puriinid ja pürimidiinid. Puriinialused on adeniin (A) ja guaniin (G), pürimidiinid aga tsütosiin (C) ja Uratsiil (U). Üldiselt esineb RNA tsütoplasmas. RNA on kolme klassi: messenger RNA (mRNA), transfer RNA (tRNA) ja ribosomaalne RNA (rRNA) ning need kolm klassi täidavad valgusünteesis ühistulisi funktsioone.
