Kõrge keskaeg vs varakeskaeg
Keskaeg on ajajärk, mis jääb antiikaja ja uusajaloo vahele. Muinasaja loetakse lõppenuks Rooma langemisega 476. aastal ja tänapäeva ajalugu peaks algama 1500. aastaga. Kogu vahepealne aastatuhand viitab keskajale. Seda perioodi nimetatakse ka keskaegseks perioodiks. Keskea iseenesest jaguneb varajaseks, kõrgeks keskeaks ja lõpeb hiliskeskajaga. Kesk- ja varajases keskeas on erinevusi, mis kajastuvad kõigis tsivilisatsioonide aspektides.
Varane keskaeg
Keskaeg on sisuliselt kristliku ja juudi Euroopa ajalugu ning kirjeldab perioodi pärast Rooma langemist ja renessansi algust 1500. aasta paiku. Varane keskaeg algab germaani inimeste sissetungiga Rooma impeeriumi, mis viis Rooma impeeriumi kokkuvarisemiseni. Sel perioodil nägid Hispaaniasse elama asunud visigoodid, Põhja-Aafrika vangistasid vandaalid, Itaaliat valitsesid östrogoodid ja frankid asusid elama Prantsusmaale. Hunnid moodustasid Euroopa impeeriumi ja varisesid seejärel kokku. Inglismaale tungisid inglid ja saksid ning see oli kuningas Arthuri aeg. Viikingid võtsid üle Põhja-Prantsusmaa ja Vahemere. 7. sajandi alguses said langobardid Ostrogothid lüüa ja Ida-Euroopa langes slaavlaste alla. 8. sajandi alguseks hakkas moodustama islami impeerium, mis vallutas Hispaania ja Põhja-Aafrika.
Kõrge keskea
Kõrge keskaeg algas umbes 1000 pKr, mis oli ka aeg, mil kaasaegsed Euroopa riigid hakkasid kuju võtma. Norman Conquest aastal 1066 pKr nägi kaasaegse Inglismaa, Saksamaa ja Prantsusmaa jälgi. Islami sissetungijad tõrjuti Hispaaniast välja ning kuningriigid hakkasid kujunema Poolas ja Venemaal. Vahemere idaosas, mida seni valitsesid roomlased, saavutas Seljuks ülemvõimu Manzikerti lahinguga aastal 1071 pKr. Kogu keskaja vältel võitlesid inimesed islami võimust vabastamise ja kristluse juurde pääsemise nimel. Neid sõdu nimetatakse ristisõdadeks. Ehkki esimene ristisõda õnnestus Jeruusalemma tagasinõudmisel, muutusid need ristisõjad järjest nõrgemaks, sest inimesed loobusid ristisõdadest.
Peale nende ajalooliste erinevuste oli erinevusi ka ühiskonna teadmistes ja edasijõudmises. Enamik avastusi tehti kõrgel keskajal ja eurooplased ei teadnud varasest keskajast paljudest asjadest. Juhtimissüsteemid muutusid kahel ajastul üsna otsustavalt. Kõige märkimisväärsem sotsiaalne muutus toimus linnade näol, mis aeglaselt tekkisid iseseisvate mõisate asemele.
Põgusalt:
• Ajaloolased on keskaja jaotanud kolmeks erinevaks faasiks, mida tuntakse varase keskea, kõrge keskea ja hiliskeskaja vahel
• Varajase keskea alguseks peetakse aega, mil Rooma impeerium langes 400. aastal. See jätkus kuni 1000. aastani, kui algas kõrge keskea.
• Nii varajasele kui ka kõrgele keskeale on iseloomulikud sissetungid ja impeeriumide kokkuvarisemine.
