Tippsiga vs kuld
Tigu ja kuld on sigade perekonna kaks olulist liiget ning need kaks peaksid olema nende märgatavate omaduste kohta korralikult teada. Need kaks looma, kes on samas taksonoomilises perekonnas, on nii füüsiliselt kui ka ökoloogiliselt palju sarnasusi. Lisaks on nii kuld kui ka tüügas metsloomad, kuid nad elavad kahes erinevas maailma paigas. Järgnevad lühidad kirjeldused kahe looma kohta on toodud võrdlusena ja tasuks tekst läbi vaadata.
Tüügassiga
Harilik tüük, Phacochoerus africanus, on tuntud ka kui harilik tüük. See on perekonna metsik liige: Suidae ja leidub enamasti Sahara-taguse Aafrika savanniheinamaal ja metsamaal. Tikk-tüübid on tavaliselt suured loomad, kelle keha pikkus varieerub 90-150 sentimeetrini ja kaal on umbes 50 - 75 kilogrammi. Nende pea on ebaproportsionaalselt suur ja lai, mis on tüügaste ainulaadne omadus. Lisaks on neile iseloomulikud kaks paari pikkade koerte kihvad, eriti ülemised kihvad on alumistest pikemad, andes pea ja koonule laiema välimuse. Võitlus ja kaevamine on nende loomade jaoks olnud nende kihvade peamine ülesanne. Veelgi enam, Ida- ja Lõuna-Aafrika inimesed võtavad tüügaste juurest välja koerte ülemised kihvad ja teevad neile turismimüügiks kõhu nikerdusi. Nende keha on hõredalt kaetud karvadega, kuid neil on iseloomulik lakk, kuid üldine kehavärv on must või mustjaspruun. Tigu on kõigesööja ja toidab mitmesuguseid toite, sealhulgas raibe kõrval nii taimset kui ka loomset ainet. Tavaliselt püherdavad nad mudas, et päeval tugevat kuumust taluda. Elumajapidamises kasutataks hiljuti tehtud tüügasõda või teise looma poolt hüljatud urgu. Lisaks liiguvad nad tavaliselt tagurpidi urgu ja hoiavad pead eemal, et nad saaksid kiskja korral sprintida ja põgeneda. Nad on territoriaalsed ja sotsiaalsed, täiskasvanud mehed on üksikud. Tavaliselt püherdavad nad mudas, et päeval tugevat kuumust taluda. Elumajapidamiseks kasutataks hiljuti tehtud tüügasõda või teise looma poolt hüljatud urgu. Lisaks liiguvad nad tavaliselt tagurpidi urgu ja hoiavad pead eemal, et nad saaksid kiskja korral sprintida ja põgeneda. Nad on territoriaalsed ja sotsiaalsed, täiskasvanud mehed on üksikud. Tavaliselt püherdavad nad mudas, et päeval tugevat kuumust taluda. Elumajapidamises kasutataks hiljuti tehtud tüügasõda või teise looma poolt hüljatud urgu. Lisaks liiguvad nad tavaliselt tagurpidi urgu ja hoiavad pead eemal, et nad saaksid kiskja korral sprintida ja põgeneda. Nad on territoriaalsed ja sotsiaalsed, täiskasvanud mehed on üksildased.
Metssiga
Metssiga, Sus scrofa, on üks kümnest sealiigist ja tavaliselt nimetatakse seda metsseaks. Nende loomulik levik on Aasias valdav, kuid tutvustades mujale maailma, on metssiga peaaegu kõikjal väga levinud loom. Neil on keha suurusega võrreldes suur pea ja suhteliselt lühikesed jäsemed. Nende keha pikkus on 120–180 sentimeetrit ja kõrgus on vaid 10 sentimeetrit vähem kui meeter. Kehakaal võib varieeruda 50–90 kilogrammist. Metssea karusnahk koosneb jäikadest harjastest ja peenetest karvadest ning värvus on tumehall, pruun või must. Täiskasvanud isased on üksikud, kuid naised elavad koos pereüksustega, mis sisaldavad tavaliselt üle 15 inimese. Need on põllukultuuride öised ja tõsised kahjurid, eriti Lõuna-Aasias.
Mis vahe- ja metssiga erinevad?
• Metssiga on Susi perekonda kuuluv siga, samas kui tüük on seataimede seataoline esindaja.
• Tigusigu levib Aafrika savannides ja metsamaal, samas kui kuldi leidub suhteliselt laiemas vahemikus. Tegelikult on neid levinud enamikus Aasia troopilistes, subtroopilistes ja parasvöötmes ja enam kui 90% kogu Euroopas.
• Vihmahaisel on pikemad kihvad kui metsseal.
• Pea ja koon on tüükades ebaproportsionaalselt suured ja laiad, kuid need ei ole metsseal massilised.
• Vihmauss on ööpäevane, kuld aga öine.
• Metssiga on suurem ja raskem kui tüükad.
• Karusnahk on metssigades tihe, samas kui tüükad on hõre karvakate.
