Erinevus Tehnilise Kirjutamise Ja Kirjandusliku Kirjutamise Vahel

Erinevus Tehnilise Kirjutamise Ja Kirjandusliku Kirjutamise Vahel
Erinevus Tehnilise Kirjutamise Ja Kirjandusliku Kirjutamise Vahel
Anonim

Tehniline kirjutamine vs kirjanduslik kirjutamine

Tehniline ja kirjanduslik kirjutamine on kaks silmapaistvamat kirjutamisstiili, mida autorid kasutavad, sõltuvalt kirjutamise teemast, publikust ja eesmärgist. Kirjutamine on suhtlemisvorm, kuid sageli kirjutatakse tükk pigem lugejate kategooriale kui kogu lugejate ristlõikele. Kui tekstitükk räägib millestki teaduslikust olemusest ja nõuab tehniliste spetsifikatsioonide ja muu tehnilise žargooni kasutamist, on ilmne, et selle sisu ja stiil on kaugelt erinev sellest, mida jutustaja kasutab. Selles seisneb põhimõtteliselt erinevus tehnilise kirjutamise ja kirjandusliku kirjutamise vahel. Vaatame lähemalt.

Tehniline kirjutamine

Tehniline kirjutamine on kirjutamisstiil, mille teadlased ja tehniliste ainete eksperdid valivad tehnilisi sõnu sisaldava aine kirjeldamiseks. Sellisena on see kirjutamisstiil mõeldud lugemiseks ainult neile, kellel on konkreetne huvi tehniliste ainete vastu. Kuid tehniline kirjutamine ei piirdu üksnes tehnika- või teadusainetega, sest kirjanik saab valida, kas kirjutada midagi tehnilisel viisil. Sellise kirjutamise põhieesmärk on võimalikult palju teavitada ja kirjutamine on veenev, justkui paludes lugejal mingeid toiminguid teha.

Kui kirjanik on kliimasoojenemisest kirjutanud eksperdina, kes esitab kõik teaduslikud faktid ja arvandmed, on tema eesmärk panna lugeja mõtlema kliimamuutuste ja globaalse soojenemise tõsisele olukorrale. See essee on täis teaduslikke üksikasju ja kirjutamise toon on ametlik. Tekst on faktiline ja kirjanik püüab olla võimalikult sirge, kui teksti pikkus on ainult nii palju kui vaja. Tehniline kirjutamine on seotud standardsete vormingutega ja kirjanikul on väga vähe sõnavabadust.

Kirjanduslik kirjutamine

On teatud tekste, mida pole vaja lugeda, kuid me loeme neid siis, kui need meid lõbustavad või harivad kirjutamisstiilis, mis on voolav ja kõnekujuline. Muidugi kavatseb kirjanduslik kirjutamine ka harida, kuid kirjanikel on vabadus äratada lugejate emotsioone.

Kirjanduslik kirjutamine võib olla kohati isiklik ja väga mitteametlik. Tekst on sageli lüüriline või proosaline, kirjaniku käsutuses on palju paindlikkust. Kirjanduskirjutamisel on esteetiline külg ja kirjanik hoolitseb selle eest, et see oleks lugejatele nauditav. Kirjandusliku kirjutamise puhul pole sõnade piirangut ja see kirjutamisstiil on väga vana.

Mis vahe on tehnilisel ja kirjanduslikul kirjutamisel?

• Tehnilise kirjutamise sisu ja kirjutusstiil erineb kirjanduslikust kirjutamisest, kuna valitud teemad on oluliselt erinevad

• Tehnilise kirjutamise sihtrühmaks on akadeemikud ja eksperdid, kirjanduslik kirjutamine aga üldistele lugejatele

• Tehnilise kirjutamise põhieesmärk on teavitada ja paluda lugejate tegevust, samas kui kirjandusliku kirjutamise peamine eesmärk on meelelahutus ja emotsioonide äratamine

• Tehniline kirjutamine kasutab kõnekujundeid, samas kui tehniline kirjutamine on täpne ja sirgjooneline

• Tehniline kirjutamine ei ole ilukirjandus, samas kui kirjanduslik kirjutamine on enamasti ilukirjandus

• Tehnilises kirjutises domineerivad loogika ja arutluskäik, samas kui kirjanduskirjutamise peamine tunnus on humanism

Soovitatav: