Sisukord:
- Vereringe vs hingamissüsteem
- Mis on vereringesüsteem?
- Mis on hingamissüsteem?
- Mis vahe on vereringe ja hingamisteede vahel?
2024 Autor: Mildred Bawerman | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-16 08:38
Vereringe vs hingamissüsteem
Inimese vereringe- ja hingamissüsteemid on tihedalt seotud süsteemid, mis on välja arenenud vastastikku seotud funktsioonide täitmiseks kehas. Seega on nende kahe süsteemi tõrgeteta toimimine inimeste ellujäämiseks ülioluline. Kuigi neil süsteemidel on omavahel seotud funktsioonid, on nende füsioloogia ja muud funktsioonid väga erinevad.
Mis on vereringesüsteem?
Inimese vereringe süsteem koosneb peamiselt lihaselisest südamest, mis toimib pumbana, ja veresoonte võrgustikust. Lisaks nimetatakse lümfisüsteemi mõnikord vereringesüsteemi täiendavaks süsteemiks. Vereringesüsteemi põhiülesanne on vere transportimine kogu kehas, mis toidab rakke, eemaldavad nende metaboolsed jääkained ja hävitavad patogeenseid aineid, mis põhjustavad haigusi inimkehas. Veri on transpordikeskkond ja see koosneb peamiselt vererakkudest (punased ja valged verelibled) ja vereplasmast. Veresoonte võrk koosneb arteritest, veenidest ja kapillaaridest, mis kannavad verd nende sees. Kuna kogu veri ringleb veresoontes, on inimese vereringesüsteem tuntud kui suletud süsteem. Inimese vereringesüsteemil on kaks süsteemi,a) kopsu ja südant ühendav kopsu süsteem ja b) kõiki muid kudesid ja elundeid südamega ühendav süsteem.
Mis on hingamissüsteem?
Inimese hingamissüsteem koosneb kahest osast: (a) juhtiv osa, mis hõlmab nina, neelu, kõri, hingetoru ja bronhid, ja (b) hingamisteede osa, mis sisaldab bronhioole, alveolaarseid kanaleid, alveolaarkotte ja alveoole. Hingamisteede osa asub unikaalsetes struktuurides, mida nimetatakse kopsudeks. Kaks kopsu leidub rindkere puuris diafragma kohal. Hingamissüsteemi põhiülesanne on gaaside (hapniku ja süsinikdioksiidi) vahetamine keskkonna ja keha vahel. Alveoolid on peamised saidid, kus toimub gaasivahetus. Alveoolide seinad koos pisikeste verekapillaaridega moodustavad hingamispinna. Kontsentratsioonigradientide tõttu difundeerub sissehingatavast õhust pärit hapnik verre, samal ajal kui verest süsihappegaas difundeerub hingamisteede pindade kaudu alveoolikottidesse. Seejärel surutakse hajutatud süsinikdioksiid diafragma lihaste liikumise abil kopsudest välja.
Mis vahe on vereringe ja hingamisteede vahel?
• Vereringesüsteem koosneb südamest, verest, veresoontest, lümfist ja lümfisõlmedest, hingamissüsteem aga ninast, neelust, kõrist, hingetorust, bronhidest, bronhioolidest, alveolaarsetest kanalitest, alveolaarkottidest ja alveoolidest.
• Hapniku ja süsinikdioksiidi nõue on täidetud hingamissüsteemiga, samas kui ainete transportimine kogu kehakudedesse vere kaudu toimub vereringesüsteemi kaudu.
• Erinevalt hingamissüsteemist on vereringesüsteemis veresoonte võrk.
• Vereringesüsteemi peamine organ on süda, hingamissüsteem aga kops.
• Hingamissüsteem aitab häält toota, kuid vereringesüsteem mitte.
Lisalugemist:
- Vereringesüsteemi ja lümfisüsteemi erinevus
- Erinevus avatud vereringesüsteemi ja suletud vereringesüsteemi vahel
- Erinevus ventilatsiooni ja hingamise vahel
Soovitatav:
Sümmeetriliste Ja Asümmeetriliste Tippmolekulide Erinevus
Põhiline erinevus sümmeetriliste ja asümmeetriliste tippmolekulide vahel on see, et sümmeetrilistel tippmolekulidel on üks õige pöörlemistelg ja kaks inertsimomenti
Erinevus Transgeensete Ja Väljalangevate Hiirte Vahel
Peamine erinevus transgeensete ja knockout-hiirte vahel on see, et transgeensete hiirte genoomi on sisestatud võõrgeenid, samas kui knockout-hiirtel
Erinevus Tsisgeneesi Ja Intrageneesi Vahel
Peamine erinevus tsisgeneesi ja intrageneesi vahel on see, et tsisgeneesis sisestatakse geenid ilma DNA järjestust muutmata ja ge
Erinevus Tõusva Ja Kahaneva Paberikromatograafia Vahel
Peamine erinevus tõusva ja kahaneva paberikromatograafia vahel on see, et tõusev paberikromatograafia hõlmab lahusti liikumist
Erinevus DNA-RNA Hübriidide Ja DsDNA Vahel
Peamine erinevus DNA-RNA hübriidide ja dsDNA vahel on see, et DNA-RNA hübriidid on kaheahelalised nukleotiidid, mis koosnevad ühest DNA-ahelast ja ühest komplemendist