Armee vs merevägi
Armee ja mereväe erinevus seisneb põhimõtteliselt nende ülesannetes ja territooriumitel. Nüüd öelge mulle, kas saate võrrelda oma vasakut kätt parema käega, olenemata sellest, kas olete vasakukäeline või paremakäeline? Enamik ülesandeid nõuab mõlema käe kasutamist ja te ei saa öelda, et üks on teistest parem. Sama lugu on armee ja mereväega, mis on sõjaväe lahutamatud osad. Kui riik ei ole sisemaal ega vaja oma territoriaalvete kaitsmiseks mereväge, moodustab merevägi riigi ohutuse ja terviklikkuse jaoks olulise hammasratta. Uurime sellest artiklist armee ja mereväe erinevusi.
Mis on armee?
Sõna armee pärineb Kreeka armatast, mis tähendab relvajõude. Tegelikult oli iidsetel aegadel või veel Rooma impeeriumis riigi võimu kirjeldamiseks kõik armee mõiste. Territooriumi ohutuse ja julgeoleku järelevalve eest vastutas ainult armee. Varasematel aegadel pidid riigid piiratud transpordi korral muretsema ainult nende kõrval elavate vaenlaste pärast. Niisiis piisas vaenlase käsitsemiseks ainult armeest. Kuid kaasaegne armee on ainult relvajõud, mis liigub maismaal, et jõuda vaenlase jõududeni.
Mis on merevägi?
Alles palju hiljem hakkas kujunema mõte eraldi väest, mis hoolitses rahva meresõidu turvalisuse eest. See oli transpordi arengu tulemus, kuna nüüd olid riigid ületamas vett, et teisi riike vallutada. Suure rannikualaga riigil oli esmatähtis kaitsta oma veekogusid igasuguse vaenlase liikumise eest. Relvajõudude allüksuse loomine, mis on pühendatud ohutusele veerindel, tähendas väiksemat vastutust ja seeläbi armee tõhusust. Niisiis, relvajõudude haru, mis on pühendatud osariigi vete kaitsmisele, nimetatakse mereväeks.
Sõja reeglid ja kujundus on aja jooksul täielikult muutunud ning traditsiooniline jalaväega alustamise mõiste on möödunud ajastu mõiste. Sõdu peetakse tänapäeval rohkem mõtetes kui paberil või tegelikel lahingulavadel. Võib-olla on tänapäeval tänapäevastest relvadest ja suurest sõjaväest olulisem igavene valmisolek ja võime korraldada üllatusrünnak kõigil rindel. Keegi ei saa unustada, kuidas Jaapan üllatas meid Teise maailmasõja ajal jõhkra rünnakuga Pearl Harbourile, kuigi USA võttis kätte Nagasaki ja Hiroshima linnade pommitamisega. Alles pärast Pearl Harbori intsidenti mõistis USA oma territoriaalvete kaitse tähtsust ja paigutas selleks tugeva mereväe.
Kui pöörate suuremat tähelepanu, näete, et merevägi on vaenlase tähelepanu kõrvale juhtimisel sama kasulik kui armee. Streigid riigis sügaval on mereväe abil palju hõlpsamad, vaenlast märkamata. Sarnasel viisil saab väljaõppinud sõjalaevastiku abil hõlpsasti saavutada seda, mida armee peab raskeks. Riigi meresõiduohutus on tänapäeval ehk olulisem kui territoriaalne terviklikkus, kuna terroristidel ja muudel õõnestavatel elementidel on lihtsam meresõidu kaudu sihtmärke riigi sees tabada kui pärast riiki sisenemist. Seega on selliste riikide nagu USA ja India jaoks võimsa mereväe säilitamine ehk isegi olulisem kui üha enam kulutamine ainult armeele. Pika rannajoonega riikide teine oht on piraadid, kes on palunud lunaraha riikidelt oma kaubalaevade ja meeskonna asemel, mida need piraadid pantvangis hoiavad. Nendes olukordades on mugav riigi merevägi.
Mis vahe on armeel ja mereväel?
• Ülesanded:
• Armee koosneb jalaväest ja relvastatud sõduritest, kes rändavad maa peal vaenlasi ründama.
• Merevägi on armee üksus, mis tegeleb riigi vete kaitsmisega. Nad ei tegutse mitte ainult sõja ajal, vaid isegi rahu ajal, kui on olemas sellised ohud nagu piraadid.
• Koostöö:
• Suures sõjas on hädavajalik armee ja mereväe koostöö. Samuti annab see armee ja mereväe jagunemine nende hoolitsetud territooriumil riigile suurema kaitse.
• Auastmed:
• Armees on ohvitseride, nagu kindralleitnant, kindralmajor, brigaadikindral, kolonel, major jne, auastmed.
• Mereväes on ohvitseridele erinevad auastmed, näiteks mereväelane, leitnant, ülem, kapten, kontradmiral, admiral jne.
• Missioonid:
• Armee keskendub maapealsetele missioonidele.
• Merevägi keskendub riigi territoriaalvete kaitsmisele.
• Vorm:
• Armee vormiriietus on enamasti rohelise või pruuni värvi, et sõdurid saaksid ümbritsevaga sulanduda.
• Mereväe põhivorm on valge. Mereväe erinevatel üksustel võivad aga olla erinevad vormiriided.
Piltide viisakus: USA armee rangerid 3. pataljoni 75. rangerirügemendist ja USA mereväest Wikicommonsi kaudu (Public Domain)
