Peamine erinevus - APTT vs PTT
PTT (Partial Thromboplastin Time) on veritsusprobleemide diagnoosimiseks vere hüübimisaja määramiseks kasutatav meede. PTT-test näitab sisemist rada ja vere hüübimisega seotud tavalisi hüübimisfaktoreid. See hindab hüübimisfaktoreid XII, XI, IX, VIII, X, V, II (protrombiin) ja I (fibrinogeen). PTT-testi kasutatakse ka hepariinravi jälgimiseks. Aktiveeritud osaline tromboplastiini aeg (APTT) on veel üks test, millel on PTT testiga sarnane funktsioon. APTT mõõdab ka koagulantfaktorite funktsioone siserajal ja ühisel rajal. Siiski on APTT test hepariinravi jälgimiseks tundlikum kui PTT. Peamine erinevus APTT ja PTT vahel on see, et hüübimisaja kiiruse suurendamiseks ja kitsamas võrdlusalas tulemuste saamiseks lisatakse APTT testile aktivaator, samal ajal kui tavalisele PTT testile ei lisata aktivaatorit.
SISU
1. Ülevaade ja peamine erinevus
2. Mis on APTT
3. Mis on PTT
4. APTT ja PTT sarnasused
5. Kõrvuti võrdlus - APTT vs PTT tabelina
6. Kokkuvõte
Mis on APTT?
Aktiveeritud osaline tromboplastiini aeg (APTT) on tavaliselt kasutatav vereanalüüs, mis tehakse vere hüübimise sisemise raja funktsiooni hindamiseks. See test on PTT-testi uusim versioon ja see on asendanud vanema PTT-testi. APTT-d peetakse PTT-testi tundlikumaks versiooniks. Seda rakendatakse siis, kui patsient võtab hepariinravi.
APTT normaalne vahemik on 30 kuni 40 sekundit. Kui väärtus ületab 70 sekundit, näitab see verejooksu häireid. APTT kontrollväärtus on laborites erinev, kuna katse tegemisel kasutatakse kemikaale. Kuid see peaks üldiselt jääma vahemikku 25 kuni 38 sekundit. Kui APTT väärtus on võrdlusvahemikust pikem, ei tehta operatsioone enne, kui see muutub normaalseks. Pikenenud APTT väärtused võivad olla tingitud salitsülaatidest, päritud või omandatud sisemise hüübimisfaktori puudulikkusest või kõrvalekalletest (XII, XI, X, IX, VII, V, II, I), massilisest vere asendamisest, A-hemofiiliast, luupuse antikoagulandist või liigsest kumariinist annus.
APTT test on kasulik hepariinravi jälgimiseks, teatud hüübimisfaktori kõrvalekallete hindamiseks ja teatud koagulandi inhibiitorite, spetsiifiliste ja mittespetsiifiliste faktorite inhibiitorite tuvastamiseks.
Mis on PTT?
Osaline tromboplastiiniaja (PTT) test on veel üks test, mis mõõdab vere hüübimiseks kuluvat aega. See mõõdab vere sisemise hüübimissüsteemi terviklikkust ja ühise raja hüübimisfaktoreid. See test viiakse läbi koos PT-testiga, et uurida verejooksu või hüübimishäireid. Vigastuse korral alustatakse nii sisemist kui ka välist rada ning verehüübe moodustamiseks toimub hüübimisfaktorite järjestikune aktiveerimine. PTT-test on kasulik hüübimisfaktorite XII, XI, IX, VIII, X, V, II (protrombiin) ja I (fibrinogeen) hindamiseks.
PTT-testi tulemused esitatakse sekundites. PTT-testi võrdlusvahemik on 60–70 sekundit. Patsientidel võib PTT olla pikem kui referentsvahemik. Kui see ületab rohkem kui 100 sekundit, tähendab see spontaanset verejooksu.
PTT-test määratakse koos PT-testiga mitmel põhjusel, näiteks seletamatu verejooks, kerged verevalumid, trombi moodustumine veenis või arteris ja kroonilised maksahaigused. Nii PTT kui ka PT testide testitulemused näitavad tegelikke vihjeid vere hüübimishäirete põhjuste kohta. Seetõttu määravad arstid sageli mõlemad testid koos.
Millised on APTT ja PTT sarnasused?
- APTT ja PTT hindavad sisemise raja ja ühise raja koagulantfaktoreid.
- Mõlemad testid jälgivad hepariinravi.
Mis vahe on APTT ja PTT vahel?
Erinev artikkel keskel enne tabelit
APTT vs PTT |
|
| APTT on tavaline skriiningtest, mis tehakse sisemise hüübimissüsteemi funktsiooni ja ühise raja hüübimisfaktorite hindamiseks. | PTT on test, mis mõõdab sisemise raja terviklikkust ja tavalisi hüübimisfaktoreid. |
| Aktivaatori kasutamine | |
| APTT kasutab aktivaatorit. | PTT ei kasuta aktivaatorit. |
