Peamine erinevus binaarhapete ja oksühapete vahel on see, et oksühapped sisaldavad molekulis vähemalt ühte hapniku aatomit, kuid binaarsed happed ei sisalda hapnikku. Binaarhapetes on molekulis vesinik ja veel üks mittemetallne element.
Erinevate teadlaste sõnul võime hapet määratleda mitmel viisil. Arrheniuse või Bronsted-Lowry definitsiooni kohaselt peaks ühendil olema vesinikuaatom ja see peaks olema võimeline seda annetama prootonina, kui tahame seda nimetada happeks. Kuid Lewise sõnul on molekule, millel ei ole vesinikku, kuid mis võivad toimida happena, st BCl 3 on Lewise hape, kuna see suudab aktsepteerida elektronipaari. Sõltumata ülaltoodud tüüpidest saame happeid kirjeldada ja klassifitseerida mitmel muul viisil. Näiteks anorgaaniliste ja orgaaniliste hapetena sõltuvalt nende elementidest ning ka binaarsete ja oksihapetena.
