HMO vs PPO
HMO ja PPO on kaks kuulsat hallatavat terviseprogrammi Ameerika Ühendriikides töötajatele. Erinevus HMO või tervishoiuorganisatsioonide ja PPO või eelistatud pakkujate organisatsiooni vahel on see, et erinevalt HMO-st on töötajatel PPO-l vabadus pöörduda oma valitud arsti poole, kartmata kogu arve kandmist.
Ameerika Ühendriikides on norm, eriti ettevõtete puhul, et tööandjad peavad tagama töötajatele tervishoiuteenuse. See võib juhtuda hüvitise või hallatava terviseprogrammi, näiteks tervisekindlustuse vormis. Hallatav terviseprogramm hõlmab meditsiinimeeskonda, näiteks arste, haiglaid ja kliinikuid koos labori, apteegi ja röntgeniga. Mõnel juhul võib tööandja teistel juhtudel nõuda töötajatelt kindlasse tervishoiuasutusse minekut; tööandja annab töötajale lihtsalt tervisekindlustuse ja hüvitab töötajale kõik või protsendi raviarvetest. Kaks Ameerika Ühendriikides esinevat väga kuulsat hallatud terviseprogrammi on HMO ja PPO.
HMO
HMO tähistab tervishoiuorganisatsiooni, mis nõuab tööandjalt töötajate varustamist meditsiinivõrgustikuga, mis koosneb arstidest, haiglatest ja kliinikutest, kus on kõik vajalikud seadmed. Töötajatel on määratud arst, kes osutab isikliku arsti teenuseid ja kõiki põhilisi meditsiiniteenuseid. Juhul kui töötaja vajab spetsialisti, peab arst patsiendi suunama võrgus viibiva spetsialisti juurde. Sellisel juhul tegeleb raviarvega tööandja. Kui töötaja soovib siiski pöörduda spetsialisti poole väljaspool võrku, vastutab arve eest töötaja.
PPO
PPO tähistab eelistatud pakkujate organisatsiooni, mis koosneb nii üldarstide kui ka spetsialistide võrgustikust. Selle programmi abil saab töötaja valida oma eelistatud arsti. Kui töötaja valib eelistatud võrgustikust tervishoiuteenuse osutaja, vastutab töötaja ainult tema arvelt ettemääratud aastase omavastutuse eest. Kui aga töötaja valib arsti väljaspool eelistatud võrgustikku, on töötaja kohustatud maksma suurema summa ja esitama PPO-le hüvitise taotlemise.
HMO ja PPO erinevus
HMO raames saab valida ainult valitud võrgustiku arste, samas kui töötaja saab valida teenuseid eelistatud võrgus PPO-s või konsulteerida ka väljastpoolt ja seejärel esitada hüvitise PPO-le.
Ka HMO-s spetsialisti nõu pidamiseks nõuab töötaja oma arstilt spetsialisti suunamist, samas kui PPO-s pole saatekohti vaja ja töötaja saab võrgustikust valida kõik. Töötajad võivad isegi otsustada pöörduda PPO alusel teenistusarstide poole, ilma et peaksid muretsema, et maksavad kogu summa oma taskust, kuna neile hiljem hüvitatakse. HMO-ga maksab võrguväline teenus töötajale kogu summa ilma hüvitisteta.
Lühidalt:
Mõlema meditsiiniplaani kohaselt vastutab tööandja töötajate tervisekaitse eest, kuid töötajad eelistavad PPO-d, kuna neil on vabadus pöörduda oma valitud arsti poole. Mõlema teenuse raames ei hõlma tööandjad lisaks oma töötajatele ka lähedasi perekondi, näiteks abikaasat ja lapsi. Mõlemal juhul saavad töötajad endale ja oma perele head terviseravi.
