Osama bin Laden vs Barrack Hussein Obama | Osama vs Obama
Sellisel ajaloolisel päeval, kui CIA ajaloo kõige ihaldatum mees Osama Bin Laden on tapetud, on loomulik, et kogu maailmas on uudishimulik kahe ideoloogiasõjas osalenud isiksuse vastu. Kui Osama Bin Laden oli terrorismi rahvusvaheline sümbol ja süütute meeste, naiste ja laste tapmiste eest vihatud mees üle kogu maailma, siis Barrack Hussein Obama esindas inimkonna teist poolt, kõigi nende inimeste tahet, kes terrorismi vastu seisid ja juhtisid sõda terroriga. Pole siis üllatav, et Obama otsustas pöörduda maailma elanike poole, et õnnitleda neid inimkonna ajaloos kõige kardetuma terroristi tapmise eest ja kuulutada võitu terrorismivastases sõjas. Ta ütles, et Osama bin Ladeni lõppedesõiglus on tehtud kõigi nende märtrite ja nende perekondade suhtes, kes kannatasid Maailma Kaubanduskeskuse 9. septembril 2001. aastal toimunud pommiplahvatustes palju. Võrdleme Osama bin Ladeni ja kasarmu Hussein Obama kahte isiksust, võidetud ja võitja sellel ajaloolisel päeval.
Osama bin Laden
Osama sündis Saudi Araabias jõukas Jeemeni peres 1957. aastal. Tema pere oli seotud ehitusäriga. Noores eas tundis ta end häirituna Nõukogude sissetungist Afganistani ning USA ja Saudi Araabia vaikiva toetusega läks Afganistani, et mobiliseerida vägesid kõikjalt maailmast, et pidada nõukogude vastu püha sõda (Džihadi). Ta värbas Mujahideenid (sõdalased), kes olid enamasti afgaani-araablased ja said CIA-lt väljaõppe gorillasõjas. Ta asutas Al-Qaeda ja värbas mehi moslemite ja islami kaitseks. Lõpuks õnnestus tal Nõukogude võim Afganistanist välja tõsta ja naasis Saudi Araabiasse. Ta saatis Mujahideenid maailma erinevatesse paikadesse kõikjal, kus ta tundis moslemi elanikkonna allasurutust, näiteks Balkanil, Tšetšeenias, Hiinas, Kashmiris ja Somaalias. Kui USA saatis oma väed Saudi Araabiasse armeebaasi tegema,väljendas ta oma pahameelt. Valitsusvastase tegevuse eest saadeti ta Saudi Araabiast välja. Ta kolis baasi Sudaani ja asus seal ka Al-Qaidas. USA valitsus sundis Sudaani Osama välja saatma 1996. aastal, mil ta naasis Afganistani ja kuulutas USA-le sõja. Lahesõda ja sellele järgnenud sündmused panid Osama muretsema USA kohaloleku pärast Lähis-Idas, eriti Saudi Araabias.
Afganistanis asuv Taliban võttis Osama külalisena vastu ja osutas talle kogu abi. USA oli mures süütute USA kodanike mõrvade pärast erinevates pommitamisjuhtumites oma saatkondades Aafrikas ja mujal, kuid murdepunkt saabus 11. septembril 2001, kui Al-Qaida korraldas rünnakuid Maailma Kaubanduskeskuse ja Pentagoni vastu. Ligi 3000 süütut kodanikku kaotas nende rünnakute tõttu elu ja raputas kogu maailma. USA tollane president George Bush kuulutas terrorisõja ja tungis 2001. aasta oktoobris Afganistani, et Al-Qaida demonteerida ja Taliban maha saata. Kuigi USA-l õnnestus Taliban välja visata, pääsesid Osama ja tema asetäitja Ayman Zawahiri vigastusteta. USA-l ja kogu oma võimul kulus peaaegu kümme aastat, et lõpuks tappa Osama, kes leiti varjupaigast Pakistanis Islamabadi lähedal Abotabadis asuvast ühendist. Barrack Hussein Obama, USA president ise andis CIA erivägedele loa korraldada droonirünnakuid, milles Osama ja tema 4 meest tapeti vahepealsel 1. ja 2. mai 2011. aasta ööl.
Kasarm Hussein Obama
Barrack Hussein Obama on 1964. aastal Honolulu moslemiperekonnas sündinud USA 44. president. Tema sündinud isa oli moslem, kuid vanemad lahutasid 1964. aastal. Ema abiellus indoneeslase Lolo Soetoroga ja Barrack veetis lapsepõlve Indoneesias Jakartas. Hiljem naasis tema ema Hawaiile kuni surmani munasarjavähi tõttu 1984. aastal. Osama sündinud isa oli mustanahaline ja ema valge, mis jättis tema isiksusse kustumatu jälje, ja meenutab, kui keeruline oli tal sotsiaalselt kohaneda. Ta koges isegi narkootikume, et panna identiteediküsimused endast välja.
Hiljem õppis Obama Columbia ülikoolis riigiteadusi ja lõpetas bakalaureuseõppe. 1988. aastal astus ta Harvardi õigusteaduskonda. Ta valiti Harvardi seaduse ülevaate esimeseks mustanahaliseks presidendiks. Just 1996. aastal valiti ta Illinoisi senati. Ta on tuntud oma sõjavastaste vaadete poolest, mis ilmnesid siis, kui tollane president George Bush kuulutas Iraagi vastu sõja. Obamast sai senaator 2005. aastal ja ta hakkas hoolitsema eesistumise ambitsioonide eest. Barrack teatas oma presidendiplaanidest 2007. aastal. Demokraatide kandidaadina võitis Obama vabariiklast McCaini ja temast sai USA esimene mustanahaline president. Ehkki sündinud moslemina, tunnistab Obama kristlikku usku.
1. mail 2011 ilmus president Obama televisiooni ja teatas, et maailma kõige kardetum terrorist Osama Bin koormatud on tapetud operatsioonis, millel oli tema volitus ja tapetud terroristi laip on USA vahi all.. Ta õnnitles maailma inimesi, eriti USA kodanikke Osama tapmise puhul, ja ütles, et lõpuks on õiglus antud ligi 3000 süütu USA kodaniku perekondadele, kes olid 11. septembril kaksiktornide rünnakus hukatuslikult tapetud..
Põgusalt:
• Osama ja Obama võrdlemine või eristamine tähendab hea ja kurja võrdlemist.
• Obama oli õigluse ja inimlikkuse poolel, Osama aga terrori ja vaenu poolel.
• Obama on võitja, samal ajal kui Osama võidetakse.
• Obama, sündinud moslem ütles, et see pole religioonide sõda ja terrorisõjal pole islami vastu midagi.
• Osama tapmisega on elu läinud täie ringiga, kuna Al-Qaidale on antud kehalöök.
