Erinevus Otsingumootori Ja Brauseri Vahel

Erinevus Otsingumootori Ja Brauseri Vahel
Erinevus Otsingumootori Ja Brauseri Vahel

Video: Erinevus Otsingumootori Ja Brauseri Vahel

Video: Erinevus Otsingumootori Ja Brauseri Vahel
Video: Как создать электронную почту @ email .com . Аккаунт Google play, гугл, Гмаил, Gmail, Youtube 2024, Mai
Anonim

Otsingumootor vs brauser

Internetist on saanud meie elu lahutamatu osa. Kui ühiskonna arenguga suureneb vajadus teabe järele, tõusis infopakkuja roll Internet. Internet toimib platvormina teabe jagamiseks ja avaldamiseks kõikjal maailmas. See juurdepääsutase on üks põhjus, miks veebis koguneb enneolematult palju hüperteksti ja hüpermeediat. Selle efekti probleemiks on raskused soovimatu vältimiseks ja veebis vajaliku teabe leidmiseks.

Lisateave veebibrauseri kohta

Veebibrauser on tarkvararakendus, mis on installitud kasutaja arvutisse, et hankida, tõlgendada ja esitada teavet veebist. Esimene interneti leiutaja sir Tim Bernes lee poolt välja töötatud veebibrauser kannab 1990. aastatel nime WorldWide Web (hiljem sai nexus). Marc Andresseni välja töötatud brauser Mosaic (hiljem Netscape) muutis brauserid aga muutes selle kasutajasõbralikumaks.

Veebibrauseri põhitoimingud on järgmised. Veebiressurss asub konkreetse identifitseerimise abil, mida nimetatakse universaalseks ressursside otsimiseks (URL). URL-i esimene osa nimega „Universaalne ressursitunnus“määrab, kuidas URL-i tõlgendatakse. See on tavaliselt selle ressursi protokoll, millele brauser üritab juurde pääseda, näiteks http, https või FTP. Kui teave on allikast leitud, teisendab brauserikomponent, mida nimetatakse paigutusmootoriks, HTML-i HTML-märgistuseks, et kuvada interaktiivne hüpertekstiline hüpermeediadokument. Brauserid võivad pakkuda täiendavaid funktsioone, nagu flash-videod ja Java-apletid, installides brauserisse vastavad pistikprogrammid, mis võimaldavad sisu vaadata isegi siis, kui sisu pole hüpertekst.

Lisateave otsingumootori kohta

Otsingumootor on veebirakendus, et otsida ja leida teavet või ressursse veebist. Ressursside kasvuga veebis muutus sisu hõlpsalt juurdepääsetaval viisil indekseerimine üha keerulisemaks. Selle probleemi lahenduseks on veebiotsingumootor.

Veebiotsing töötab kolmel etapil. Veebi indekseerimine, indekseerimine ja otsimine. Veebi indekseerimine on Internetis saadaoleva teabe ja andmete kogumine. Tavaliselt tehakse seda automaatse tarkvaraga, mida nimetatakse veebirobotiks (tuntud ka kui ämblik). Veebirobot on programm, mis käivitab algoritmi teabe hankimiseks igalt veebilehelt ja järgib automaatselt seotud linke. Laetud teave indekseeritakse ja salvestatakse andmebaasidesse hilisemate päringute jaoks. Roomajad otsivad ja indekseerivad teavet lehe sisu kohta, näiteks sõnad tekstist, hüperlinkide URL ja spetsiaalne väli lehel, mida nimetatakse metasiltideks.

Kui konkreetse detaili või veebis oleva lehe kohta tehakse päring või otsingupäring veebibrauseri kaudu, otsib otsingumootor seotud teabe indekseeritud andmebaasidest ja kuvab tulemused veebibrauseris seotud ressursside loendina.

Brauser ja otsingumootor

• Veebibrauser on kasutaja arvutisse installitud rakendus, otsingumootor aga veebirakendus, mis töötab Internetiga ühendatud serveris.

• Veebibrauser on rakendus Internetist teabe hankimiseks ja kuvamiseks, veebibrauser on rakendus teabe leidmiseks veebis.

Soovitatav: