Punased vs rohelised vetikad
Vetikad on organismide rühm, millel on suur mitmekesisus. Need on rühmitatud ühte, lähtudes asjaolust, et nad saavad ka fotosünteesi läbi viia nagu taimed. Need organismid elavad enamasti veekeskkonnas. Klassifikatsioonist leiame 3 vetikate põhiklassi; nimelt punavetikad, rohevetikad ja pruunvetikad. Kõik vetikad on eukarüoodid, millel on topeltmembraaniga seotud organellid ja millel on bakteritega keeruline rakuline organiseeritus.
Punavetikad
Punavetikad kuuluvad perekonda (rühm) Rhodophyta. Nad on punased, kuna nende värvus tundub olevat punane peamiselt punakas pigmendi fükoerütriini pigmentide olemasolu tõttu. Mõned madala fükoerütriinisisaldusega punavetikad võivad esineda ka rohekas, sinakasvärvides. Nendel paljurakulistel organismidel on võime eritada kaltsiumkarbonaati, nt merirohtu. Seetõttu on punavetikad troopiliste korallrahude valmistamisel väga olulised. Suurem osa punavetikatest leidub merevees, osa aga ka magevetes. Punavetikad võivad fotosünteesida. Need ilmuvad punasena, kuna neelavad vastuvärvi sinist, suure energia lainepikkust. Kuna sinine värvikiirgus võib tungida ookeani sügavamale, võivad punavetikad elada ja fotosünteesida sügavates ookeanides, erinevalt paljudest teistest vetikatest. Punavetikad on paljude vitamiinide ja valkude sisalduse tõttu populaarne toit mitmel pool maailmas. Jaapanis kasutatakse seda nori valmistamiseks. Punavetikatest kasutatakse ka agarit.
Rohelised vetikad
Rohevetikad on kõige mitmekesisem vetikate rühm, mis elab mitmel kujul ja elupaikades. Nende värvus on roheline, kuna need sisaldavad taimedele sarnaselt klorofüllipigmente. Kuid ebasoodsates keskkonnatingimustes ilmuvad mõned ka punase värvusega. Vetikaid peetakse evolutsiooni ajaloos taimedele kõige lähemal. Rohevetikad võivad olla ühe- või mitmerakulised ning neid võib leida kotikestest nagu kolooniad, sfäärilised kolooniad, lipukujulised ja liikuvad vormid, pikad niit- ja niiditaolised vormid. Enamik rohevetikaid leidub magevees, niiskes pinnases, kinnitunud kivimite ja puukoortele, kuid osa leidub ka merekeskkonnas, nt Ulvas. Rohelised vetikad võivad ka fotosünteesida. Kuid nad neelavad punast valgust, madala lainepikkusega kui punased vetikad. Kuna punane valgus ei pääse ookeanis palju sügavamale,neid vetikaid leidub mõõna piirkonnas, kinnitatud kivimite külge. Mõned rohevetikad näitavad sümbiootilisi seoseid seente ja samblikega.
Mis vahe on punavetikatel ja rohevetikatel?
• Punased vetikad on tavaliselt punase värvusega, rohelised aga rohelise värvusega.
• Punaseid vetikaid leidub peamiselt merekeskkonnas, rohelisi vetikaid aga paljudes keskkondades, näiteks värskes vees, lumes, puukoortele kinnitatud ning seente ja samblike sümbioosis.
• Punavetikad võivad elada süvameres, kuna neelavad suure energiaga sinist valgust ja rohevetikad on piiratud mõõnaaladega, kuna nad neelavad punast valgust, millel on madalam energia.
• Punaseid vetikaid kasutatakse toiduallikana, rohelisi aga peetakse potentsiaalseteks biokütusteks.
