Rööpkülik vs Rhombus
Rööpkülik ja romb on nelinurgad. Nende kujundite geomeetria oli inimesele teada juba tuhandeid aastaid. Teemat käsitletakse otseselt Kreeka matemaatiku Euclidi kirjutatud raamatus “Elements”.
Rööpkülik
Rööpkülikut saab määratleda kui geomeetrilist kujundit, millel on neli külge, vastasküljed on üksteisega paralleelsed. Täpsemalt on see nelinurk, millel on kaks paari paralleelseid külgi. See paralleelne olemus annab rööpkülikutele palju geomeetrilisi omadusi.
Nelinurk on rööpkülik, kui leitakse järgmised geomeetrilised omadused.
• Kaks paari vastaskülgi on võrdse pikkusega. (AB = DC, AD = BC)
• Kaks vastandnurga paari on võrdse suurusega. (
)
• Kui külgnevad nurgad on täiendavad
• Paar külgi, mis on üksteise vastas, on paralleelsed ja võrdse pikkusega. (AB = DC ja AB∥DC)
• diagonaalid poolitavad üksteist (AO = OC, BO = OD)
• Iga diagonaal jagab nelinurga kaheks ühtseks kolmnurgaks. (∆ADB ≡ ∆BCD, ∆ABC ≡ CADC)
Edasi võrdub külgede ruutude summa diagonaalide ruutude summaga. Mõnikord nimetatakse seda rööpkülikuseaduseks ja sellel on laialdast rakendust füüsikas ja inseneriteadustes. (AB 2 + BC 2 + CD 2 + DA 2 = AC 2 + BD 2)
Kõiki ülaltoodud tunnuseid saab kasutada omadustena, kui on kindlaks tehtud, et nelinurk on rööpkülik.
Rööpküliku pindala saab arvutada ühe külje pikkuse ja vastaskülje kõrguse korrutise abil. Seetõttu võib rööpküliku pindala nimetada
Rööpküliku pind = alus × kõrgus = AB × h
Rööpküliku pindala ei sõltu üksiku rööpküliku kujust. See sõltub ainult aluse pikkusest ja risti kõrgusest.
Kui rööpküliku külgi saab kujutada kahe vektoriga, saab pindala saada kahe kõrvuti asetseva vektori vektorprodukti (ristprodukt) suuruse järgi.
Kui külgi AB ja AD tähistavad vastavalt vektorid (
) ja (
), on rööpküliku pindala antud
kus α on nurk
ja
Järgnevalt on toodud rööpküliku mõned täiustatud omadused;
• Rööpküliku pindala on kaks korda suurem kui mistahes selle diagonaali loodud kolmnurga pindala.
• Rööpküliku pindala jagatakse mis tahes keskpunkti läbiva sirgega pooleks.
• Mistahes degenereerimata afiinne teisendus viib rööpküliku teise rööpküliku külge
• Rööpkülikul on pöörlemissümmeetria järjekorras 2
• Kauguste summa rööpküliku mis tahes sisepunktist külgedeni ei sõltu punkti asukohast
Romb
Nelinurk, mille kõik küljed on võrdse pikkusega, on tuntud kui romb. Seda nimetatakse ka võrdkülgseks nelinurgaks. Seda peetakse teemandikujuliseks, mis sarnaneb mängukaartidel olevale.
Rhombus on ka rööpküliku erijuhtum. Seda võib pidada rööpkülikuks, mille kõik neli külge on võrdsed. Ja sellel on lisaks rööpküliku omadustele järgmised erilised omadused.
• rombi diagonaalid poolitavad üksteist täisnurga all; diagonaalid on risti.
• Diagonaalid jagavad kaks vastandlikku sisemist nurka.
• Vähemalt kahe külgneva külje pikkus on võrdne.
Rombi pindala saab arvutada samal meetodil kui rööpkülik.
Mis vahe on rööpkülikul ja Rhombusel?
• Rööpkülik ja romb on nelinurgad. Rhombus on rööpkülikute erijuhtum.
• Mis tahes pindala saab arvutada valemi alusel × kõrgus.
• diagonaalide arvestamine;
- Rööpküliku diagonaalid lõikavad üksteist poolitades rööpküliku poolituseks, moodustades kaks ühtlast kolmnurka.
- Rombi diagonaalid lõikavad üksteist täisnurga all ja moodustunud kolmnurgad on võrdkülgsed.
• sisemiste nurkade arvestamine;
- rööpküliku vastandlikud sisenurgad on võrdse suurusega. Kaks kõrvuti asetsevat sisemist nurka on täiendavad.
- Rombi sisenurgad on poolitatud diagonaalidega.
• külgedega arvestamine;
- Rööpkülikus võrdub külgede ruutude summa diagonaali ruutude summaga (rööpküliku seadus).
- Kuna rombis on kõik neli külge võrdsed, võrdub neljakordne külje ruut diagonaali ruutude summaga.
