Ettekirjutus vs lähenemiskeeld
Need meist õigusvaldkonnas on tuttavad mõistetega ettekirjutus ja lähenemiskeeld ning teavad nende erinevust selgelt. Teised võisid sõnu üldiselt kuulnud, kuid pole nende täpsest tähendusest päris teadlikud. Ettekirjutus ja lähenemiskeeld esindavad kahte tüüpi kohtu korraldusi. Pidage meeles, et lähenemiskeelu määratlus võib jurisdiktsiooniti erineda. Seega tuleneb raskus nende kahe eristamise tuvastamisel sellest, et need mõisted viitavad esmapilgul samale asjale. Mõnes jurisdiktsioonis liigitatakse lähenemiskeeld ettekirjutuse tüübiks, samas kui teised tunnustavad seda erinevalt. Selle artikli eesmärgil tuvastame aga nende kahe eristamise nende üldise kasutamise ja rakendamise põhjal. Seegamõelge keelust kui korraldusest, mis sunnib või keelab mõne toimingu sooritamise. Seevastu lähenemiskeeld on käsk hoiduda teise inimese nägemisest, temaga ühenduse võtmisest, tema kahjustamisest või ahistamisest.
Mis on ettekirjutus?
Ettekirjutus on kohtumäärus, mis käsib inimesel hoiduda konkreetse toimingu tegemisest või konkreetse toimingu tegemisest. Seda tunnustatakse õiguses õiglase õiguskaitsevahendina, mis antakse juhtumi faktide ja hagejale tekitatava võimaliku kahju põhjal. Seega taotleb hageja kohtult tavaliselt kohtumenetlust, kui ta on seisukohal, et rahalisest maksest või kahjutasust kahju või kahju hüvitamiseks ei piisa. Ettekirjutused tehakse siis ainult juhul, kui kohus leiab, et hagejale on tekitatud korvamatut kahju. Sellise taotluse kindlaksmääramise olulisus ja kohtu seisukoht ettekirjutuste tegemisel viitab sellele, et selline määrus eeldab kostja kohustuslikku täitmist. Hageja võib taotleda kas ühte või mitut järgmistest ettekirjutuste kategooriatest: püsivad, esialgsed, keelavad ja kohustuslikud keelud.
Paljud kipuvad ajama eelhoiatuse lähenemiskeelu või ajutise lähenemiskeelu mõiste segamini. Seda seetõttu, et esialgne ettekirjutus on kohtumäärus, mis antakse ajutise õiguskaitsevahendi või kaitsena, et säilitada millegi või konkreetse olukorra status quo. Tavaliselt annavad kohtud sellised keelud ajutise abinõuna kuni alalise ettekirjutuse lõpliku arutamiseni. Keelude hulka kuuluvad näiteks korraldused, mis keelavad võõra maa ehitamise, puude raiumise, vara kahjustamise või hävitamise või isegi korraldused, mis nõuavad inimeselt teatud rajatiste või plokkide eemaldamist. Kui kostja jätab ettekirjutuse täitmata, tuleb teda süüdistada kohtu põlguses.
Puude lõikamise keelamine on näide ettekirjutusest
Mis on lähenemiskeeld?
Lähenemiskeeldu määratletakse kui ametlikku korraldust, mille kohus annab isikule, kes käsib tal hoiduda teatud toimingutest, tavaliselt täielikust kontakti vältimisest teise isikuga. See on üks viivitamatu leevenduse vorm, mida inimene otsib tavaliselt vahetu ja kiire kaitse saamiseks. Lähendamiskorraldusi antakse seoses mitme asjaoluga; sellise korralduse väljaandmise taga on aga hageja kaitse kahjustamise või ahistamise eest. Erinevalt ettekirjutusest ei ole lähenemiskeelu andmisel kaasatud kohtuistungit ega kohtumenetlust. Kui hageja esitab kohtus avalduse lähenemiskeelu saamiseks, annab kohus pärast asjaolude ja asjaolude väljaselgitamist sellise määruse.
Lähenemiskorraldused on tuntud kui koduvägivalla juhtumite puhul. Seda võidakse anda ka olukordades, mis on seotud töövaidluste, tundmatu isiku või isegi ettevõtte põhjustatud kahju või ahistamise, autoriõiguste rikkumise vaidluste ja jälitamisega. Enamikul juhtudel taotleb hageja lähenemiskeeldu ajutise kaitse vormina, kuni ta suudab saada püsiva hagi parandamise, mis võib tähendada pikka aega. Erinevalt ettekirjutusest keskendub lähenemiskeeld inimese tegevuse piiramisele ja selle vältimisele, et ta tekitaks teisele kahju või ahistamist. Seega käskivad sellised korraldused inimesel lõpetada igasugune suhtlemine teisega ja vältida selle isikuga kohtumist või mis tahes kujul ähvardamist. Lähendamiskäsud ei ole püsivad. Neid antakse tavaliselt mõneks nädalaks,3 või 6 kuud. Lähenemiskeelu rikkumine toob kaasa kas süüdistuse kohtu põlguses, trahvi maksmise või isegi vanglakaristuse.
Hageja lähenemiskeelu taotlus
Mis vahe on ettekirjutusel ja lähenemiskeelul?
Seetõttu on ideaalne viis korralduse ja lähenemiskeelu eristamiseks meenutada asjaolusid, milles sellised korraldused antakse.
• ettekirjutuse ja lähenemiskeelu määratlus:
• Ettekirjutus on käsk või kohtumäärus, mis sunnib või keelab mõne toimingu sooritamise.
• Seevastu lähenemiskeeld on kohtu poolt antud korraldus, mis käsib inimesel hoiduda teatud tegevustest, kahjustada või ahistada teist.
• Keelu ja lähenemiskeelu andmise põhjused:
• Ettekirjutus on õiglane õiguskaitsevahend, mis antakse kohtu äranägemisel. Otsus põhineb juhtumi asjaoludel ja hagejale tekkida võival võimalikul kahjul.
• Lähenemiskorraldusi peetakse tavaliselt vahetuteks ja ajutisteks kaitsemeetmeteks, mis kaitsevad inimest teise kahjustamise või ahistamise eest. Lähenemiskeelus keskendutakse isiku tegevuse piiramisele ja selle vältimisele, et selline isik tekitaks teisele kahju või ahistamist.
• Õiguslik menetlus ettekirjutuse ja lähenemiskeelu määramisel:
• Kohtuotsus tehakse pärast kohtumenetlust. Kohus vaatab hageja ettekirjutuse taotlust suure ettevaatusega ja rahuldab selle ainult siis, kui on veendunud, et hageja õigusi on rikutud ja tekitatakse või tekitatakse korvamatut kahju.
• Seevastu lähenemiskeelu andmisel ei toimu kohtuistungit ega kohtumenetlust.
• Asjaolud, milles määratakse ettekirjutus ja lähenemiskeeld:
• Kohtuotsus tehakse enamasti tsiviilasjades, kui hageja on seisukohal, et rahalisest maksest või kahjutasust kahju või kahju hüvitamiseks ei piisa.
• Kuigi lähenemiskeeld on populaarne koduvägivalla või perega seotud juhtumite puhul, antakse see ka töökoha ahistamise, organisatsioonide ahistamise ja jälitamise juhtumite puhul.
• Loodus ja periood:
• Ettekirjutus võib olla alaline, esialgne, keelav või kohustuslik.
• Piirangud ei ole püsivad. Neid antakse tavaliselt mõneks nädalaks, 3 või 6 kuuks.
Pildid viisakalt:
- Puu lõikamine Hustvedti poolt (CC BY-SA 3.0)
- Lady Justice autor ChvhLR10 (CC BY-SA 3.0)
