Sotsiaalne kognitiivne teooria vs sotsiaalse õppimise teooria
Sotsiaalse kognitiivse teooria ja sotsiaalse õppimise teooria erinevus seisneb selles, et sotsiaalset kognitiivset teooriat võib vaadelda kui sotsiaalse õppimise teooria laiendatud versiooni. Psühholoogias on tähelepanu pööratud inimese õppimisprotsessile ja teguritele, mis motiveerivad inimest käitumist omandama ja säilitama. Sotsiaalne kognitiivne teooria ja sotsiaalse õppimise teooria on kaks teooriat, mis on hariduspsühholoogias laialt levinud. Nii sotsiaalne kognitiivne teooria kui ka sotsiaalse õppimise teooria toovad esile vaatluse kui õppimisviisi olulisuse. Selle artikli kaudu uurigem nende kahe teooria erinevust.
Mis on sotsiaalse õppimise teooria?
Sotsiaalse õppimise teooria tutvustas Albert Bandura. Erinevalt biheivioristidest, kes uskusid, et õppimine toimub peamiselt tugevdamise ja karistamise või muidu tingimise tõttu, pakkus Bandura välja, et õppimine võib toimuda teiste tähelepanekute tõttu. Inimesed õpivad teiste tegemisi jälgides uusi asju. Seda nimetatakse ka asendusõppeks. Bandura tõi aga välja, et sisemine vaimne seisund mängib õppeprotsessis võtmerolli. Samuti tõi ta välja, et uue käitumise vaatlemine ja õppimine ei taga käitumise täielikku muutumist.
Sotsiaalse õppimise teooriast rääkides ei saa unustada Bobo nuku katset. Selle katse kaudu juhtis Bandura tähelepanu sellele, et nagu ka eksperimendis, mõjutavad lapsi ka üksikisikute tegevused ühiskonnas, jälgides erinevaid indiviide. Ta pidas neid üksikisikuid, näiteks vanemaid, õpetajaid, sõpru jne, eeskujuks. Laps mitte ainult ei jälgi, vaid ka jäljendab neid toiminguid. Kui neile toimingutele järgneb tugevdamine, siis tõenäoliselt jätkatakse tegevusi ja kui ei, siis võivad need aeglaselt kaduda. Armatuur ei pea olema kogu aeg väline; see võib olla isegi sisemine. Mõlemad vormid võivad mõjutada ja muuta individuaalset käitumist.
Mis on sotsiaalne kognitiivne teooria?
Sotsiaalse kognitiivse teooria juured on sotsiaalse õppimise teoorias, mille tutvustas Albert Bandura. Selles mõttes on sotsiaalne kognitiivne teooria palju laiendatud teooria, mis haarab erinevaid dimensioone. Selle teooria kohaselt toimub sotsiaalses keskkonnas õppimine üksikisikute, käitumise ja keskkonna pideva interaktsiooni tõttu. Tuleb meeles pidada, et käitumise muutus või uue käitumise omandamine ei tulene mitte keskkonnast, inimestest ega käitumisest, vaid see on kõigi nende elementide koosmõju.
See teooria toob välja, et sotsiaalsed tegurid, nagu sotsiaalne mõju ja tugevdamine, mängivad käitumise omandamisel, säilitamisel ja muutmisel võtmerolli. Selles mõttes on individuaalne käitumine tugevdamise, individuaalsete kogemuste, püüdluste jms tulemus. Mõned sotsiaalse kognitiivse teooria võtmemõisted on modelleerimine (vaatlusõpe), ootused tulemustele, enesetõhusus, eesmärkide seadmine ja eneseregulatsioon..
Albert Bandura
Mis vahe on sotsiaalse kognitiivse teooria ja sotsiaalse õppimise teooria vahel?
Sotsiaalse kognitiivse teooria ja sotsiaalse õppimise teooria definitsioonid:
Sotsiaalse õppimise teooria: sotsiaalse õppimise teooria toob välja, et inimesed omandavad uue käitumise (õpivad) teiste vaatlemisel.
Sotsiaalne kognitiivne teooria: Sotsiaalne kognitiivne teooria toob välja, et käitumise omandamine, säilitamine ja muutmine on tingitud isiklike, käitumuslike ja keskkonnamõjude koosmõjust.
Sotsiaalse kognitiivse teooria ja sotsiaalse õppimise teooria omadused:
Ühendus:
Sotsiaalse kognitiivse teooria juured on sotsiaalse õppimise teoorias.
Enesetõhusus:
Sotsiaalse õppimise teooria: enesetõhusust ei saa sotsiaalse õppimise teoorias tuvastada.
Sotsiaalne kognitiivne teooria: enesetõhususe mõiste on ainulaadne sotsiaalse kognitiivse teooria jaoks.
Keskendu tunnetusele:
Erinevalt sotsiaalse õppimise teooriast on sotsiaalses kognitiivses teoorias keskendumine tunnetusele suurem.
Pildid viisakalt:
- Albert Bandura, autor Fridolin freudenfett (CC BY-SA 4.0)
- Bobo nukk, autor Sémhur (FAL)
