Peamine erinevus - raamat vs vihik
Kuigi raamat ja brošüür on kaks väga sarnast sõna, on nende suuruse osas erinevus. Raamat on köidetud trükis, millel on märkimisväärne arv lehekülgi. Brošüüri peetakse üldiselt väikeseks raamatuks, millel on vähe lehti ja paberkaante. Seega võib peamist erinevust raamatu ja brošüüri vahel nimetada nende lehtede arvuks.
Mis on raamat
Raamat on kirjutatud, trükitud, illustreeritud teos või tühjad lehed, mis on kinnitatud kokku ja köidetud kaantesse. Raamatuteks loetakse erinevaid väljaandeid, nagu romaanid, sõnaraamatud, entsüklopeediad, märkmikud, õpikud, atlased, juhendid jms. UNESCO definitsiooni kohaselt on raamat „köidetud perioodiline väljaanne, millel on 49 või enam lehte“. USA postiteenistus määratleb raamatu aga kui „köidetud väljaannet, millel on 24 või enam lehte, millest vähemalt 22 on trükitud ja sisaldab esmast lugemismaterjali ning reklaam piirdub ainult raamatuteadetega. Nagu nendest määratlustest ilmneb, on raamatute kohta erinevaid seisukohti. Siiski on üldtunnustatud, et raamatul on rohkem lehti kui voldikuid, voldikuid jne. Sellistel raamatutel nagu sõnaraamatud ja entsüklopeediad on sadu lehekülgi.
Raamatu ühte lehte nimetatakse leheks ja lehe mõlemat külge leheks. Raamat võib teavet kanda erinevatel viisidel - tekstide, piltide, graafikute, kaartide jne kujul. Raamatutest saab teavet mitmesuguste teoreetiliste ja praktiliste andmete kohta.
Kaasaegses kasutuses võib termin raamat tähistada ka raamatut, mis on saadaval digitaalsel kujul; seda tuntakse ka e-raamatuna. Raamatud võib liigitada ka erinevatesse kategooriatesse, näiteks ilukirjandus ja aimekirjandus, kõva köide ja pehme köide jne.
Mis on vihik?
Sõna voldik võib olla üsna mitmetähenduslik, kuna erinevad inimesed tähendavad selle all erinevaid asju. Brošüür on siiski üldtunnustatud kui väike raamat, millel on paberist kaaned ja vähe lehti. Ärisõnastik määratleb selle kui „köidetud väljaande, millel on tavaliselt vähem kui 20 lehekülge”. Voldikuid kirjeldatakse mõnikord ka voldikutena. Brošüür on köitmata, kuid kinnitatud voldik. Spiraalselt köidetud raamatut, näiteks miniteatmikku või taskusuurust juhendit, võib nimetada ka vihikuks, kuna selle füüsilised mõõtmed on väikesed. Väiksema suurusega (väiksema laiuse ja kõrgusega) raamatuid ning vähemate lehtedega raamatuid nimetatakse tavaliselt voldikuteks. Kõvakaanelisi või juhtumitega seotud raamatuid ei nimetata kunagi voldikuteks, olenemata nende suurusest ja lehtede arvust.
Mis vahe on raamatul ja vihikul?
Erinev artikkel keskel enne tabelit
Raamat vs vihik |
|
Raamat on kirjutatud, trükitud või tühjade lehtede komplekt, mis on kokku ühendatud esi- ja tagakaasi vahel. | Brošüür on väike paberkaantega raamat, millel on vähe lehti. |
Kate | |
Raamatutel võivad olla kõvad kaaned või paberkaaned. | Brošüüridel on paberkaaned, neil pole kunagi kõvasid kaant. |
Lehed | |
Raamatutel võib olla sadu lehekülgi. | Brošüürides on vähem lehti kui raamatus. |
Füüsilised mõõtmed | |
Raamatud on tavaliselt suuremate pikkuste ja laiustega kui vihikud. | Brošüürid on tavaliselt voldikute pikkuse ja laiusega väiksemad. |
Näited | |
Romaane, sõnaraamatuid, atlaseid, õpikuid, märkmikke jms nimetatakse tavaliselt raamatuteks. | Brošüürideks võib nimetada brošüüre, voldikuid, minijuhiste raamatuid jms. |
Pildi viisakus:
Teega tüdruku “Cerra teevihik” (CC BY 2.0) Flickri kaudu
"Urval av de bocker som har vunnit Nordiska radets litteraturpris under de 50 ar som priset funnits (3)" Autor Johannes Jansson / norden.org, (CC BY 2.5 dk) Commons Wikimedia kaudu