Algatus vs rahvahääletus
Initsiatiiv ja rahvahääletus on valijatele mitme riigi põhiseadusega antud volitused ja viitavad protsessidele, mis võimaldavad valijatel teatud õigusaktide üle otseselt hääletada. Nad esindavad demokraatia otsest kontrollimist, kuna inimesed saavad kasutada oma volitusi seaduse vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks. On kriitikuid, kes ei nõustu nende võimudega, öeldes, et need tähendavad jõukude valitsemist. Algatus- ja rahvahääletussüsteem hoiab aga demokraatiat elus ja lööb ning hoiab ära valitud seadusandjate türannia. Ehkki neil on sarnane olemus, on selles artiklis käsitletud imiteeriva ja rahvahääletuse vahel erinevusi.
Algatus
Tegemist on poliitilise instrumendiga, mis antakse riigi valijatele volitusena teha ettepanek põhikirju mööda minnes nende endi seadusandlikust võimust või isegi teha ettepanekuid põhiseaduse muutmiseks. On 24 riiki, kes annavad selle erilise võimu oma rahvale. Just Lõuna-Dakotast sai 1898. aastal esimene osariik, kes andis oma rahvale võimu, ja viimane, kes ühines vaguniga, on Mississippi, kes lisas algatuse 1992. aastal oma põhiseadusesse.
Algatusi on kahte tüüpi: otsene algatus ja kaudne algatus. Otsese algatuse korral on ettepanek mööda õigusaktidest ja läheb otse hääletusele. Teiselt poolt on kaudne algatus ettepanek, mis saadetakse kõigepealt seadusandjale, kes saab ettepaneku vastu võtta, seda muuta või tagasi lükata.
Algatused võivad taotleda põhikirja muutmist või nõuda põhiseaduse muutmist. Põhimääruse läbivaatamiseks on minimaalselt nõutav häälte osakaal 5% kõigist eelmistel valimistel kuberneri valimistel antud häältest. Põhiseaduse muudatused nõuavad vähemalt 8% kogu kuberneri valimistel antud häältest.
Rahvahääletus
Valijate käes on volitused selleks vastu võetud valimiste kaudu kas kehtiva õigusakti ettepanek vastu võtta või tagasi lükata. Rahvahääletuse võib algatada seadusandja ka siis, kui meede esitatakse valijatele heakskiitmiseks. Näiteks peavad riigi põhiseaduse muudatused olema enne nende jõustumist valijate poolt heaks kiidetud. Mõnes riigis on põhiseadus kohustatud isegi selleks, et saada heakskiit kõikidele kavandatud maksumuudatustele. Seadusandlik rahvahääletus on vähem vastuoluline kui valijate algatatud ja sageli kergesti heaks kiidetavad referendumid. Rahvahääletus asendab seadusandliku võimu; 90 päeva jooksul pärast õigusakti vastuvõtmist võib selle tagasilükkamiseks või kinnitamiseks korraldada rahvahääletuse. 50st riigist on 24 riiki, kus võib toimuda rahvahääletus.
Mis vahe on algatusel ja rahvahääletusel?
• Nii algatus kui ka rahvahääletus on valijatele antud volitused mõne seaduse vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks, ehkki algatus võimaldab inimestel panna valitsus tegema seda, mis tal peaks olema ja mida ei pidanud, samal ajal kui referendum annab inimestele õiguse panna valitsus mitte teha seda, mida nad tahtsid teha.
• Algatus algab hääletusega, samal ajal kui seadusandlik rahvahääletus algatatakse seadusandja poolt ja läheb avalikkusele kavandatava õigusakti heakskiitmiseks või tagasilükkamiseks.
