Populism vs progressiivsus
Ameerika ühiskond on traditsiooniliselt olnud reformistlik ning populism ja progressiivsus on kaks väga populaarset massiliikumist või ideoloogiat, mis on selle käimasoleva ja pideva reformi lahutamatud osad ning on Ameerika ühiskonnas viimase 150 aasta jooksul toimunud. Nendel kahel ideoloogial on palju sarnasusi, nii et paljudel on raske ette kujutada, et populismi ja progressiivsuse vahel võib olla mingeid erinevusi. Selles artiklis tuuakse need erinevused esile, loetledes mõlema ideoloogia tunnused.
Populism
Populistlik liikumine sai alguse 19. sajandi viimasel kümnendil ja oli pigem põllumeeste või ühel või teisel viisil põllumajandusega seotud inimeste vastuhakk. Põllumeeste majandustingimuste langus koos sooviga ühineda, et parandada põllumajandustootjate ja teiste töölisklassi kuuluvate inimeste arvu. Ühiskond jagunes 19. sajandi hilisemas osas ühiskonna varanduseks ja puuduseks. Põllutöötaustaga inimesed olid seisukohal, et valitsus soosib panku ja tööstureid ning kavatseb tegelikult põllumajanduse üldse hävitada. Talusektoris töötavad maainimesed olid rahulolematud, sest nad tundsid, et said pulga vale otsa. Need olid enamasti lõuna poolt pärit ja viletsad valged inimesed, kes hääletasid vabariiklaste poolt,soovis tervislikke muudatusi valitsuse rahanduspoliitikas.
Populistid soovisid valitsuse suuremat kontrolli panganduse ja tööstuse üle. Nad soovisid astmelist tulumaksu, mis anti neile 16. muudatuse kaudu. Samuti soovisid nad oma osariikidest senaatorite otsevalimist, millele valitsus ühines 17. paranduse kaudu. Ülejäänud populistide nõudmised aktsepteeris valitsus samuti aeglaselt ja järk-järgult, näiteks pankade ja tööstuse reguleerimine, reformid avalikes teenistustes, lühike 8-tunnine tööjõuklasside päev jne.
Progressivism
Progressivism oli ideoloogia, mis tekkis 20. sajandi alguses. Ebaõiglane valimissüsteem, töötajate, naiste ja laste ärakasutamine, korruptsioon äriklassis ja rikastele inimestele järeleandmisi andnud õigussüsteem olid progressiivsuse ühised vaenlased. Liikumine peegeldas linnaklassi ja keskklassi kuuluvate rahulolematust. Enamasti kuuluvad keskklassi mehed ja naised, kes tundsid end rikaste ärakasutatuna ning pidid sisserändajate ja mustanahaliste suure sissevoolu tõttu kandma hinnatõusu ja inflatsiooni rasket koormust. Ka kasvavale keskklassile ei meeldinud sotsialismi idee, kuna nad pidasid seda trikiks, kui võeti neilt ära korruptsiooni ja valitsuse viletsa poliitika kiuste järele jäänud.
Hoolimata asjaolust, et enamik populistide nõudmisi olid piiritletud kommunismi ideedega; lõpuks nõustus valitsus valdava enamusega nende nõudmistest ja neist sai lõpuks maa seadus.
Mis vahe on populismil ja progressivismil?
• Populism tekkis 19. sajandi lõpul, progressiivsus aga 20. sajandi alguses.
• Populism tuli põllumeestelt ja vaestelt ühiskonnarühmadelt lõuna poolt, progressiivsus aga keskklassidelt, kellele valitsus oli tüdinud rikaste korruptsioonist ja vaeste rahustamisest.
• Kui progressiivsus keskendus poliitilise süsteemi enda muutmisele, siis populism majandussüsteemi reformimisele.
