Peamine erinevus radioaktiivsete ja mitteradioaktiivsete sondide vahel on see, et radioaktiivsed sondid on üheahelalised DNA või RNA järjestused, mis on märgistatud radioaktiivsete isotoopidega, samas kui mitteradioaktiivsed sondid on üheahelalised DNA või RNA järjestused, mis on märgistatud keemilise märgise või fluorestsentsmärgisega.
Nukleiinhapete hübridiseerimine on molekulaarbioloogias oluline tehnika, eriti mikroobide diagnoosimisel. See aitab kindlat nukleiinhappejärjestust tuvastada või tuvastada. Selles tehnikas kinnitatakse nukleiinhapped tahkele pinnale ja hübridiseeritakse sondiga. Sond on DNA või RNA fragment, mis on komplementaarne huvipakkuva järjestusega. Kui proovis on sihtjärjestus, hübridiseerub sond sellega ja muudab selle tuvastatavaks. Radioaktiivsete ja mittradioaktiivsete sondidena on kahte tüüpi sonde. Seetõttu võime sondid märgistada radioaktiivse märgise või fluorestsentsmärgisega.
