Interaktiivne vs passiivne graafika
Mõiste arvutigraafika viitab kõigele, mis pole arvuti monitoril heli ja tekst. Graafika arvutites arendamine on lihtsustanud inimeste suhtlemist ja teabe mõistmist, millel puudub heli või tekst. Arvutigraafikal on olnud märkimisväärne mõju selles mõttes, et see võimaldab tõhusat suhtlemist inimeste ja arvutite vahel. Arvutigraafikat on põhimõtteliselt kahte tüüpi, nimelt interaktiivne arvutigraafika (IGU) ja passiivne arvutigraafika. Peamine erinevus nende kahe tüübi vahel on see, et kui interaktiivses arvutigraafikas saab kasutaja graafikaga suhelda ja neid muuta, ei saa ta seda teha passiivses arvutigraafikas, st tal pole piltide üle kontrolli.
Interaktiivsel graafikal on passiivse graafika ees palju eeliseid
• Piltide parem kvaliteet
• Odav
• Suurem tootlikkus
• Madal analüüs
Interaktiivsel arvutigraafikal on kolm põhikomponenti, nimelt digitaalne mälu, monitor ja kuvarikontroller. Ekraan salvestatakse digitaalsesse mällu kahendarvude kujul, mis tähistavad üksikuid piksleid. Kui tegemist on mustvalge graafikaga, on teave digitaalses mälus 1 ja 0 kujul. Digitaalsesse mällu salvestatud 32 baiti saab kujutada 16 x 16 pikslist massiivi. See on kuvarikontroller, kes loeb selle teabe kahendarvude kujul ja teisendab need videosignaalideks. Need signaalid suunatakse ekraanile, mis loob mustvalgeid pilte. Ekraanikontroller kordab seda teavet 30 korda sekundis, et monitoril püsiks graafika. Saate kasutajana pilti muuta, tehes sobivaid muudatusi digitaalsesse mällu salvestatud teabesse.
