Pinna pinge vs näopiirkonna pinge
Nii pindpinevus kui ka pindadevaheline pinge on vedelike mõju. Mõlemad mõjud toimuvad vedeliku või lahuse molekulide vaheliste tasakaalustamata molekulidevaheliste jõudude tõttu. Me jälgime neid mõjusid igapäevases elus paljude sündmuste kujul, näiteks piiskade moodustumisena, vedelike segunematusena, kapillaaride toimel, seebimullides, veini pisarates ja isegi veesilma hõljumises. Mõlemal nendel toimingutel on meie igapäevases tegevuses suur roll, ilma et me isegi teaksime, et need olemas on. Näiteks ei saaks te emulsioonisegu segada, kui see pole nende teooriate jaoks.
Pind pinevus
Vaatleme vedelikku, mis on homogeenne. Igal vedeliku keskosas oleval molekulil on täpselt sama suur jõud, mis tõmbab seda igale poole. Ümbritsevad molekulid tõmbavad keskset molekuli ühtlaselt igas suunas. Nüüd kaaluge pinna molekuli. Sellel on ainult vedeliku suunas mõjuvad jõud. Õhu ja vedeliku liimimisjõud pole isegi ligilähedaselt tugevad kui vedeliku ja vedeliku sidumisjõud. Niisiis, pinnamolekulid tõmbuvad vedeliku keskpunkti poole, tekitades molekulidest täidetud kihi. See molekulide pinnakiht toimib vedeliku õhukese kihina. Kui võtame veesilma tegeliku näite, siis asetab ta selle õhukese kile veepinnale. See libiseb sellel kihil. Kui seda kihti pole, oleks see kohe ära uppunud. Pindpinge on määratletud kui pinnaga paralleelne jõud, mis on risti pinnale tõmmatud pikkusühiku joonega. Pindpinevuse mõõtühikud on Nm-1. Pinna pinget määratletakse ka energiana pinnaühiku kohta. See annab pindpinevusele ka uued ühikud Jm-2.
Interacacial pinge
Näopiirkonna pinge on määratletud ainult segunematute vedelike suhtes. Nagu nimigi ütleb, kehtib see kahe segunemata vedeliku liidese kohta. Sama kehtib ka pindpinevusteooria kohta. Ainus erinevus pindpinevuse ja pindpinevuse vahel on vedeliku-õhu liidese asemel vedeliku-vedeliku liides. Nende kahe vedeliku segunematuse kirjeldamiseks võib kasutada pindade vahelist pinget. Mõelge vedelike liidesele. Esimese pinna molekulidel on sellele mõjuvad jõud esimesest vedelikust ja teise vedeliku pinnamolekulidest ning vastupidi. Kui esimesest vedelikust tulenev jõud pinnamolekulidele (sidumisjõud) võrdub teise pinna jõuga (kleepumisjõud), siis need kaks vedelikku segunevad. Kui need jõud on ebavõrdsed, siis vedelikud ei segune.
Erinevus pindpinevuse ja pindpinevuse vahel
Peamine erinevus nende kahe vahel on kohtades, kus see esineb. Pindpinevus on määratletud ühel vedelal pinnal, kusjuures pindpinevus on määratletud kahe segunemata vedeliku liidesega. Pindpinevus on tegelikult liidese pinge tuletis, kus teiselt pinnalt tulev jõud on tühine või null.
