Nominaalne vs tavaline
Inimesed kasutavad numbreid erinevatel eesmärkidel. Muistsed inimesed vajasid asjade loendamiseks numbreid. Nii leiutasid nad loendamisnumbrid. Tehnoloogia arenedes muutusid inimese vajadused keerukaks ja nad vajasid erinevate objektide jaoks erinevat identifitseerimist. Numbrisüsteemid töötati välja või muudeti vastavalt nende vajadustele.
Statistikas kasutatakse kasutatava statistikatüübi määramiseks erinevat tüüpi numbreid, näiteks „Nominaalne” ja „Järjekordne”. Neid termineid kasutati varem laialdaselt; need on aga hakanud poolehoiust välja kukkuma.
Algarvud
Looduslikke numbreid kasutatakse kahe ettepaneku jaoks. Üks on loendada elementide arv komplektis. Teine on määratleda objekti asukoht järjestuses või komplektis. Järjestusnumber on loodusarvude laiendus. Järjekorranumbrite abil tähistame tellimusse paigutatud objekti positsiooni või auastme. Tavalised numbrid ei tähenda ühtegi suurust. Näiteks „õun, apelsin, banaan” on teine sõna „oranž”.
Georg Cantor võttis järjekorranumbrid kasutusele 1870. aastal. Ta kasutas neid numbreid, et kategoriseerida struktuure kindla järjekorraga komplektides ja mahutada lõpmatuid järjestusi. Tavalised numbrid on rakendatavad aritmeetilistele toimingutele nagu liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine.
Nominaalsed numbrid
Nime nimeline pärineb ladina keelest "nomen", mis tähendab "nimi". Numbrinumber on number, mida kasutatakse identifitseerimiseks nimena. Järjestusnumbrid ei tähenda ühtegi suurust ega auastet. Seetõttu on need numbrid, millel puudub muu teave, välja arvatud objektide identifitseerimine. Seda ei pea objektide komplektil määratlema. Nominaalsetele üksustele võib neile olla määratud number. Nominaalseks esemeks võib olla iga igapäevaelus ülioluline ese.
Matemaatikas on nominaalne numeratsioon defineeritud kui üks ühele funktsioon numbrite hulga ja objektide hulga vahel. Seetõttu on igal üksusel neile omistatud kordumatu identifitseerimistunnus. Ühel üksusel pole ühist identiteeti. Postiindeksid, telefoninumbrid ja juhilubade numbrid on mõned tavalised näited nimenumbrite kohta.
Sellistel aritmeetilistel toimingutel nagu liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine pole nimenumbritel mingit tähendust. Kahe nominaalse numbri võrdlemine on aga tähendusrikas operatsioon nominaalsete arvude puhul.
Mis vahe on nimi- ja järjenumbritel?
• Tavalised numbrid tähistavad objekti asukohta, niminumbrid aga objekti tuvastamist.
• Tavalised numbrid on määratletud objektide komplektil, mis on järjestatud. Numbrite puhul pole järjestus hädavajalik.
• Numbreid saab kasutada aritmeetilistes toimingutes, samal ajal kui nominaalinumbritel pole aritmeetilistes toimingutes mingit tähendust.
