Väärtused vs suhtumine
Meie meeldimist ja mittemeeldimist inimeste, asjade ja probleemide vastu nimetatakse sageli meie hoiakuteks. Kuid mitte ainult meie tunded ega emotsioonid ei kuulu hoiakute määratlusse, kuna meie mõtteprotsess ja sellest tulenev käitumine on ka osa meie hoiakutest. Kuidas aga me end tunneme või mõtleme, on see meie väärtussüsteemi tulemus, mis on kinnistunud meie teadvusse, kui me kasvame konkreetses ühiskonnas. Seega, kui valge mees suhtub oma organisatsioonis mustanahalisse töötajasse erapooletult, võib see olla tingitud tema väärtushinnangutest, mille ta on arendamise käigus välja arendanud. Siiski on väärtuste ja hoiakute vahel sarnasusi, mis ajavad paljud segadusse. Selles artiklis püütakse esile tuua nende kahe mõiste erinevused, et neid paremini mõista.
Väärtused
Arengu käigus puutume kokku paljude inimeste ja rühmadega. Meile õpetatakse, kuidas teistega käituda ja suhelda, ning üldiselt öeldakse, mida meilt kui ühiskonna liikmelt oodatakse. Meile antakse käitumisjuhend, mis sisaldab moraali, mida me peaksime järgima. Meile antakse ka väärtused, mis toimivad juhtpõhimõtetena ja pakuvad meile oma elus suunataju. Kõigi kultuuriliste ja religioossete mõjude tagajärjel tekkinud probleemide, kontseptsioonide, inimeste ja asjade kohta välja töötatud veendumusi nimetatakse meie väärtusteks.
Mõned levinumad väärtused on ausus, ausus, armastus, kaastunne, õiglus, õiglus, vabadus, vabadus, mis enamasti on ühiskonna poolt peale surutud, kuid sisaldavad ka meie enda panust, et neisse tugevamalt uskuda. Mõned väärtused on oma olemuselt universaalsed, kuigi kultuurides on näha erinevusi väärtustes.
Suhtumine
Vastuseid, mida anname inimestele, objektidele, sündmustele ja toimingutele, nimetatakse ühiselt meie hoiakuteks. Suhtumine on peamiselt meie meeldimine või mittemeeldimine, ehkki see ei piirdu ainult meie emotsioonide ja tunnetega ning levib ka meie käitumise üle. Suhtumine on positiivne või negatiivne tunne inimeste, objektide ja probleemide suhtes jne. Suhtumine on aja jooksul üles ehitatud ja see püsib meiega pikka aega. Aja möödudes muutuvad meie hoiakud meie tegude motiiviks. Kuid hoiakud pole püsivad nagu meie isiksus ja need muutuvad, kui meil on kogemusi, mis on piisavalt tugevad, et neis muutusi põhjustada. Emotsioonid on meie hoiakute tugev komponent ja ka suur põhjus, miks me nii käitume.
Üldiselt on meie suhtumises kolm reageerimiskomponenti, mida nimetatakse afektiivseks, käitumuslikuks ja kognitiivseks ning mis hõlmavad meie emotsioone, reaktsioone ja mõtlemisprotsesse. Meie suhtumine ülesandesse otsustab, kui edukad me selle ülesande täitmisel lõpuks oleme. Seega on selge, et positiivne suhtumine ülesandesse muudab motivatsiooni, kavatsuse ja kaasatuse võiduka kombinatsiooni.
Mis vahe on väärtustel ja hoiakutel?
• Väärtused on veendumuste süsteemid, mis suunavad meie käitumist
• Väärtused otsustavad, mida arvame õigeks, valeks, heaks või ebaõiglaseks
• Suhtumine on meile meeltmööda asjadest, inimestest ja objektidest
• Suhtumine on vastus, mis tuleneb meie väärtustest
• Suhtumiste kognitiivne komponent sarnaneb väärtushinnangutega, kuna mõlemad hõlmavad uskumusi
• Väärtused on enam-vähem püsivad, samas kui hoiakud on tingitud meie kogemustest ja muutuvad soodsate kogemustega
• Väärtuste avaldumist nähakse meie hoiakute kujul
