Libertarian vs anarhist
Erinevus libertari ja anarhistide vahel seisneb eelkõige selles, kuidas nad valitsust näevad. Kindlasti mõtlete, kes on praeguseks libertar ja anarhist. Libertarist ja anarhist on kahe õpetuse järgijad, nimelt vastavalt libertarianism ja anarhism. Neil on erinev olemus. Samuti on neil erinevad arvamused teemadel nagu valitsus, rikkus ja vara omand. Kuna ta ei nõustu olemasoleva valitsusega, arvab liberaal, et süsteem tuleb fikseerida nii, et see vastaks tema maailmavaadetele. Anarhist aga ei usu, et süsteemi saaks parandada. Niisiis soovib ta süsteemi lõplikult kaotada.
Kes on libertarist?
Libertari muretseb õiguste pärast rohkem. Ta tunneb muret omandiõiguse üle ise. Ta nägi vaeva, kuid samal ajal nõudis ta oma õigust oma tööproduktile. Libertarid on usupõhised. Need ei pea olema tingimata teoloogilised.
Arvatakse, et liberaal on oma olemuselt sõbralik. Libertaristid kasutavad mittekallaletungi kvaliteeti. Nad ei ole agressiivsed, et kuulutada oma õigust omandiõiguse üle ise. Selline tung omandiõiguse saamiseks iseenesest muudab nad agressiivseks. Libertarian vaatab võrdselt ka teiste omandiõigust. Teisisõnu võib öelda, et liberaal on arvamusel, et ei tohiks kasutada jõulisi vahendeid, et tungida ühegi teise inimese omandiõigusesse. Lühidalt võib öelda, et libertaar on oma käitumises eetilisem, kui võrrelda seda anarhistiga.
Vabatahtlik kasutab eetilisi meetodeid, et saavutada enda ja teiste isikute toote omandiõigus. Libertari üks tähelepanuväärsemaid omadusi on sallivus. Ta peab sallivust kõige põhilisemaks vooruseks, mille eesmärk on oma toote enda omandisse kuulumine. Libertarid ei kasuta jõudu ning nende arvates on jõu kasutamine äärmiselt ebaseaduslik ja soovimatu. Libertarid ei kavatse teiste tegevust heaks kiita. Libertarid veenaksid teisi tegutsema hästi ja tõhusalt ning tooksid seeläbi kaasa kõik vajalikud muudatused.
Libertaari üks oluline omadus on see, et ta on valitseva valitsuse vastu. Libertariaalsuse kohaselt on valitsus sunnitud sekkuma tööjõu toote omamisse ja sobib seetõttu vastu seisma. Kuid nad on valitsusmeelsed, kuigi on valitsuse vastu. Nad tahavad, et valitsus muutuks väikeseks asutuseks, millel on piiratud volitused. Valitsusele selle tegemine aitaks neil oma seisukohti jätkata. Libertar üritab vabastada inimesi ühiskonna autoriteedist.
Kes on anarhist?
Teisalt on anarhist oma kontseptsioonis pigem äärmuslane. Arvatakse, et üldiselt on anarhist oma olemuselt vaenulik. Anarchisti tõlgendatakse üldiselt ka agressiivseks ja ohtlikuks, kui võrrelda seda libertaristiga. Isegi mõned anarhistid ei kõhkle oma eesmärkide saavutamiseks vägivalda, kui see on vajalik.
Pealegi ei pea anarhist oma kõneka ja agressiivse loomuse tõttu eetikast alati kinni. See on märkimisväärne erinevus libertari ja anarhistide vahel. Mis puutub sallimisse, siis ei pea anarhist talumist oluliseks vajalikuks. Selle põhjuseks võib olla tema agressiivne olemus. Anarhist kasutab oma kõnekuse tõttu jõudu ja peab seetõttu jõu kasutamist legitiimseks. Anarhistid kiidavad teiste tegevuse heaks.
Teiselt poolt on anarhist erinev libertari seisukohast valitsuse suhtes. Anarhist propageerib poliitilisi kontseptsioone ja propageerib vaenulikke ideid. Ta toetab poliitilise riigi kaotamist. Seda seetõttu, et anarhist ei usu, et valitsust saab korda saata. Ta soovib, et see oleks igati sobiv ühiskonna loomiseks. Anarhisti eesmärk on enese vabastamine poliitilisest võimust.
Mis vahe on libertaril ja anarhistil?
• Libertari ja anarhistide mõisted:
• Libertarian on valitsusemeelne ja kapitalismimeelne.
• Anarhist on valitsus- ja kapitalismivastane.
• arvamus valitsuse kohta:
• Libertarian usub, et valitsus on seal vaeste vahend rikaste survestamiseks.
• Anarhist usub, et valitsusega manipuleeritakse, kuna seda tehakse ainult rikaste toetamiseks.
• Valitsuse kinnitamine:
• Libertarian usub, et valitsust saab fikseerida nende seisukohtade suhtes.
• Anarhist ei usu, et valitsust saab parandada. Niisiis, nad tahavad valitsuse kaotada.
• Valitsuse tüüp:
• Libertarian soovib rangelt piiratud valitsust.
• Anarhist ei taha üldse valitsust.
• rikkus:
• Libertarian usub rikkuse ebavõrdsusse, sest usub, et ebavõrdsus on olemas, kuna mõned inimesed töötavad rohkem kui teised.
• Anarhist usub jõukuse võrdsusse. Seetõttu tahavad nad kaotada korrumpeerunud valitsuse, mis muudab sellise süsteemi ülalpidamise raskeks.
• vägivald:
• Libertarian ei kasuta oma eesmärkide saavutamiseks vägivalda.
• Mõned anarhistid kasutavad oma eesmärkide saavutamiseks vägivalda.
Libertarist võib saada anarhistiks, kuid anarhist ei saa tingimata libertaristiks.
Pildid viisakalt:
- Libertarian Party, autor Ted Van Pelt (CC BY 2.0)
- Kashfi Halfordi anarhistid (CC BY 2.0)
