Transkriptsioon vs tõlge keeles
Ehkki sõnad transkriptsioon ja tõlge kõlavad peaaegu ühesugusena, ei tohiks neid segi ajada sarnaste tegevustena, kuna neil on erinevus. Mõlemad tegevused on seotud keelega, kuid on erinevad. Kõigepealt määratlegem need kaks sõna. Transkriptsiooni võib defineerida kui millegi teisendamist kirjalikuks. Teiselt poolt võib tõlget määratleda kui väljendit mõnes teises keeles. Peamine erinevus nende kahe vahel on see, et kui transkriptsioonis kasutatakse tõlkimisel ühte keelt, siis kahte või enamat keelt. Teabe transkribeerimisel teisendab indiviid ainult ühe versiooni teiseks, kuid see piirdub alati ühe keelega. Tõlkes muudab indiviid aga ühes keeles koostatud konto teiseks. Vaatame mõlemat tegevust üksikasjalikumalt,ja seeläbi mõista selgelt transkriptsiooni ja tõlke erinevust.
Mis on transkriptsioon?
Transkriptsiooni võib defineerida kui millegi teisendamist kirjalikuks. Transkriptsiooni aktile viidatakse kui transkriptsioonile. Inimene, kes transkribeerib, on tuntud kui transkriptionist. Transkriptsiooni kasutatakse paljudel juhtudel. Näiteks kui teine osapool ei saa aru ühe osapoole esitatud dokumentidest või kontost, kirjutatakse see nii, et see sobib teisele osapoolele.
Uuringutes on transkriptsioon üks peamisi protsesse enne andmete analüüsi. Uurimiskeskkonnas kasutab teadlane andmete kogumiseks erinevaid tehnikaid, näiteks küsitlusi, intervjuusid, vaatlusi jne. Kuigi küsitluste kaudu saab ta kirjalikke vastuseid, on intervjuude kaudu kogutud teave enamasti salvestatud andmete kujul. Selles mõttes on uurija jaoks ülitähtis andmed enne analüüsi alustamist transkribeerida. Selle saavutamiseks võtab kirjanik salvestatud andmed kirjalikus versioonis, seda nimetatakse uuringutes transkriptsiooniks.
Mis on tõlge?
Tõlget võib määratleda kui väljendit mõnes teises keeles. Erinevalt transkriptsioonist, mis nõuab ainult ühte keelt, on tõlkimiseks vaja rohkem kui ühte keelt. Tõlkimine võib toimuda ühest keelest teise, näiteks inglise keelest prantsuse keelde, prantsuse keelest saksa keelde, hiina keelest inglise keelde jne. Tõlkija on tuntud kui tõlk. Tõlge võib toimuda erinevates seadetes. Näiteks diplomaatilistel ekskursioonidel erinevatesse riikidesse võtavad riigiametnikud tavaliselt tõlke kaasa. Ka rahvusvahelistel konverentsidel toimub tõlkimine. Meedias ja välisagentuurides toimub tõlge igapäevaselt.
Kuid erinevalt transkriptsioonist võib tõlkimine olla pisut keeruline ja isegi keeruline, kuna tõlkija peab oma tõlkes täpsuse tagamiseks olema teadlik kõnekeelest ja kõneleja meeleoludest. See kehtib nii suulise kui kirjaliku tõlke kohta.
Mis vahe on transkriptsioonil ja tõlkimisel keeles?
• Mõisted transkriptsioon ja tõlge:
• Transkriptsiooni võib defineerida kui millegi teisendamist kirjalikuks.
• Tõlget võib määratleda kui väljendit teises keeles.
• Keel:
• Transkriptsioon keskendub ühele keelele.
• Tõlkimiseks on vaja kahte või enamat keelt.
• vorm:
• Transkriptsioon toimub tavaliselt kirjalikus vormis.
• Tõlge võib olla nii suuline kui ka kirjalik.
• loodus:
• Transkriptsioon pole oma olemuselt keeruline.
• Tõlkimine võib olla keeruline, kuna tõlk peab olema teadlik täpsetest väljenditest.
Pildid viisakalt:
- Dave Dugdale'i transkriptsioon (CC BY-SA 2.0)
- Tõlge Brbbl (CC BY-SA 3.0)
