Laste psühholoogia vs lapse areng
Erinevus lastepsühholoogia ja lapse arengu vahel on iga õppeaine fookusalas. Lastepsühholoogiat ja lapse arengut seoses arengupsühholoogiaga võib mõista kui kahte psühholoogia kattuvat aladistsipliini. See aga ei tähenda, et need kaks sfääri oleksid teema poolest identsed. Vastupidi, lastepsühholoogia ja lapse areng erinevad üksteisest. Kõigepealt mõistkem iga distsipliini teemat. Lastepsühholoogias uurib psühholoog lapse füüsilist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut sünnituseelsest staadiumist teismelise lõpuni. Ka lapse arengus uuritakse lapse füüsilist, vaimset ja emotsionaalset kasvu. Peamine erinevus nende kahe valdkonna vahel on see, et kui lapse areng on ainult üks arengupsühholoogia valdkond, siis lastepsühholoogia on kogu aladistsipliin.
Mis on lastepsühholoogia?
Lastepsühholoogiat võib pidada psühholoogia aladistsipliiniks, mis keskendub lapsele sünnituseelsest staadiumist teismelise lõpuni. Lastepsühholoogias pööravad psühholoogid tähelepanu lapse arengule ja tema võimetele õppimise, keele omandamise, maailma mõtestamise, käitumise, teadlikkuse, isiksuse, seksuaalsuse, tunnetuse ja ka väliste tegurite, näiteks ümbritseva keskkonna osas. Selle aladistsipliini kaudu osutavad psühholoogid, et lapse areng ületab pelgalt füüsilist arengut. See toob esile, et last mõjutab ümbritsev kontekst. Näiteks mõjutavad tema arengut vanemate, sõprade, õdede-vendade mõju ning suhted, mis lapsel nende inimestega tekivad. Mitte ainult suhted,aga ka selle kultuuri üksus, milles laps on osa, avaldab suurt mõju tema arengule.
Lastepsühholoogia uurimine muutub ülimalt oluliseks nii lastega nõustamissessioonide läbiviimisel kui ka erinevate programmide puhul, mis on suunatud lastele akadeemiliselt, sotsiaalselt ja isegi psühholoogiliselt kasuks. Sellises kontekstis on lapsepsühholoogiale spetsialiseerunud psühholoogid ja nõustajad ülitähtsad. Nad võivad isegi abistada lapsi, kellel on igapäevases elus mitmesuguseid probleeme, näiteks traumaatilised kogemused, depressioon, ärevus jne.
Mis on lapse areng?
Lapse areng viitab psüühilisele, vaimsele ja emotsionaalsele arengule, mille laps läbib sünnituseelsest staadiumist kuni teismelise lõpuni. Arengupsühholoogias pööravad psühholoogid erilist tähelepanu lapse arengule. Nad usuvad, et lapse areng täiskasvanuks ei toimu mitte ainult psüühilise arengu kaudu, vaid ka õppimise ja küpsemise ühiste jõupingutuste kaudu. Lapse suureks saades kogeb ta uusi olukordi ja see võimaldab lapsel areneda lisaks vaimsele, vaid ka sotsiaalsele arengule.
Lapse arengust rääkides on Jean Piaget, Lev Vygotsky, Mary Ainsworth, Sigmund Freud ja Eric Erikson ühed arengupsühholoogia silmapaistvad tegelased. Näiteks tõi Piaget oma kognitiivse arengu teooria kaudu välja, et laps areneb intellektuaalselt läbi erinevate etappide. Need on sensomotoorne etapp, operatsioonieelne etapp, konkreetne etapp ja ametlik tööetapp. Iga etapi jooksul tõstab Piaget esile erinevaid oskusi, mida laps oma arenguga omandab. Erinevad psühholoogid toovad erinevate mõttekoolide kaudu lapse arengu selgitamisel erinevaid vaatenurki.
Mis vahe on lastepsühholoogial ja lapse arengul?
• Lapse psühholoogia ja lapse arengu mõisted:
• Lastepsühholoogias uurib psühholoog lapse füüsilist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut sünnituseelsest staadiumist teismelise lõpuni.
• Ka lapse arengus uuritakse lapse füüsilist, vaimset ja emotsionaalset kasvu.
• Peamine erinevus:
• Lapse areng on ainult üks arengupsühholoogia valdkond, kuid lastepsühholoogia on kogu aladistsipliin.
• Kasutamine:
• Kasutades alusena lastepsühholoogiat, kasutavad psühholoogid distsipliini teoreetilisi teadmisi praktiliseks kasutamiseks.
• See funktsioon ei kehti arengupsühholoogias.
• lähenemine:
• Arengupsühholoogias on psühholoogide lähenemine lapse arengu uurimisel palju laiem kui lastepsühholoogias.
Piltide viisakus: lugemiskogemuse jagamine ja lastega hommikuse mängu mängimine Wikicommonsi (avalik domeen) kaudu
