Kirjeldav vs korrelatsiooniuuring
Ehkki nii kirjeldavad kui ka korrelatsiooniuuringud on uurimistöö variatsioonid, mida kasutatakse laialdaselt, on nende kahe tüübi vahel teatud erinevusi. Uurimistööst rääkides saab neid kategoriseerida erineval viisil, lähtudes uurimistöö laadist, eesmärgist, leidudest ja kasutatud meetoditest. Kirjeldavad uuringud viiakse enamasti läbi eesmärgiga paremini mõista uuritavat elanikkonda. Teisalt keskendutakse korrelatsiooniuuringutes selle leidmisele, kas seos on kahe või enama teguri (muutuja) vahel, ning keskendutakse ka suhte olemusele. See on kirjeldavate ja korrelatsiooniuuringute peamine erinevus. Selle artikli kaudu uurigem seda erinevust põhjalikult. Esiteks keskendugem kirjeldavatele uuringutele.
Mis on kirjeldav uuring?
Nagu eespool mainitud, on kirjeldava uurimistöö eesmärk pakkuda põhjalikku arusaamist uuritavast populatsioonist. See võib hõlmata nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid. Teadlane mitte ainult ei uuri pinnataset, vaid püüab uurimisprobleemi uurida ka sügavamal tasandil.
Kirjeldava uurimuse läbi viiv teadlane kogub osalejatelt üksikasjalikku teavet. Ta saab selleks kasutada mitut tehnikat. Mõned sotsiaalteadustes laialt kasutatavad võtted on uuringud, intervjuud, juhtumiuuringud ja isegi vaatlused. Näiteks võib teadlane, kes soovib uurida teismeliste suhtumist keeleõppe kaubaks muutmisse, viia läbi kirjeldava uuringu. Seda seetõttu, et tema uurimistöö eesmärk on mõista konkreetse vanuserühma hoiakuid keelekaubanduse fenomeni suhtes. Selle konkreetse uurimistöö jaoks saab ta andmete kogumise meetoditena kasutada küsitlusmeetodit ja ka põhjalikke intervjuusid. Uurija ei püüa leida ühtegi põhjust ega vastata küsimusele "miks", vaid otsib lihtsalt mõistmist või üksikasjalikku kirjeldust. Kuid,korrelatsiooniuuringud on erinevad.
Mis on korrelatsiooniuuring?
Erinevalt kirjeldavatest uuringutest, kus keskendutakse kirjeldavate andmete kogumisele, püüab uurija korrelatsiooniuuringutes tuvastada muutujate vahel esinevaid seoseid. Teadlane näeb vaeva ka suhte olemuse mõistmiseks. Siiski on ülitähtis välja tuua, et kuigi uurija tuvastab, kas tegurite vahel on seos, ei manipuleeri ta muutujatega järelduste tegemiseks. Ta ei oska kumbagi ennustada, milline muutuja teist mõjutab.
Näiteks võib enesetappu uuriv teadlane välja mõelda, et teismeliste enesetappude ja armusuhete vahel on seos. See on tema ennustus. Muutujate vahelise seose väljaselgitamiseks tehtavas korrelatsiooniuuringus tuleb aga uurijal leida oma andmekorpusest mustrid. See toob esile, et nende kahe uurimistüübi vahel on selge erinevus. Võtame nüüd erinevuse kokku järgmiselt.
Mis vahe on kirjeldavate ja korrelatsiooniuuringute vahel?
Kirjeldavate ja korrelatsiooniuuringute mõisted:
Kirjeldavad uuringud: kirjeldava uuringu eesmärk on anda põhjalik arusaam uuritavast populatsioonist.
Korrelatsiooniuuringud: Korrelatsiooniuuringutes püüab teadlane tuvastada muutujate vahelisi seoseid.
Kirjeldavate ja korrelatsiooniuuringute omadused:
Kirjeldus:
Kirjeldavad uuringud: see uurimus annab paksu kirjeldavat teavet.
Korrelatsiooniuuringud: korrelatsiooniuuringud ei anna kirjeldavaid andmeid; see uurib aga seoseid.
Ennustused:
Kirjeldavad uuringud: Kirjeldavate uuringute korral ei saa ennustusi teha.
Korrelatsiooniuuringud: Korrelatsiooniuuringutes saab ennustada võimalikke suhteid.
Põhjuslikkus:
Kirjeldavad uuringud: Kirjeldavate uuringute korral ei saa põhjuslikku seost uurida.
Korrelatsiooniuuringud: kuigi korrelatsiooniuuringutes ei saa põhjuslikku seost uurida, saab muutujate vahelise seose tuvastada.
Pildi viisakus:
1. „Tropenmuseum, osa Rahvuskultuuride Muuseumist” [CC BY-SA 3.0], Wikimedia Commonsi kaudu
2. Rcraguni “korrelatsioon vs põhjuslik seos” - oma töö. [CC BY 3.0] Wikimedia Commonsi kaudu
