Foliatsioon vs kihilisus
Levimine ja kihilisus esinevad mustritena nii settekivimites kui ka moondekivimites. Mõlema erinevuse ütlemine tähendaks erinevate kivimite füüsilist hindamist, kas komponentide visuaalset kontrollimist või mineraali tähelepanelikku vaatamist. Geoloogilistel eesmärkidel kasutatakse nii lehestikku kui ka kihistumist.
Hõõrdumine
Foliatsioon tähendab definitsiooni järgi läbitungivat mustrit, mis on tingitud mineraalide, näiteks vilgukivimineraalide, kohanemisest. Foliatsiooni kasutatakse ka metamorfsete kivimite ribalise füüsilise välimuse kirjeldamiseks. Seetõttu on metamorfne kivimite lehestamine stressi suuna printsiibi tulemus. Lühendamise suuna dešifreerimiseks tuleb perpendikulaarse moodustise tähelepanelikku jälgimist.
Kihistamine
Teisalt võib kihilisust kirjeldada kui kivimikihtide moodustumist üle teise. Settekivimite sisse kinnitatud väikesed kivimid kajastavad selle ladestumise aja tüüpi keskkonda. Teisisõnu, kihistunud settekivimitel on õhukesed jämedad ja peened setted või killud. Lähedal vaatlusel on võimalik märgata jälgi, fossiilide jälgi ja setete pehmet deformatsiooni.
Foliatsiooni ja kihistumise erinevus
Lehestiku ja kihistumise eristamiseks alustame nende moodustamisest. Lestumine põhineb stressi põhimõttel, samas kui kihilisuse põhjustavad kividesse kinnistunud väikesed vilgukillud. Lestumine tekib tulekahju ja stressi mõjul; kihilisuse põhjustab nii jämeda kui ka peene ladestuse õhuke kinnistumine. Samuti on lehestik tingitud mineraalide muutumisest kuumuse ja rõhu mõjul. Kihtimine on seevastu hooajaline või sündmusepõhine. Füüsikalises aspektis on lehestikul kihid või triibud, kihilisusel aga jäljed.
Nii lehestik kui kihistumine aitavad geoloogil mõista teatud telgliikumist või aastaaegseid muutusi teatud aja jooksul. See on konkreetne aine, eriti geoloogias, mis huvitab paljusid tudengeid. Kõigest aru saamine võib võtta aega, kuid selle erinevuse õppimine on tõepoolest kasulik.
Põgusalt:
• Lestumist põhjustavad tulekahjud ja stress, kihistumise aga jämedate ja peenete sademete või setete õhuke kinnistumine.
• Lestumine on tingitud mineraalide muutumisest kuumusest ja rõhust, kihistumine aga sesoonsete muutuste tõttu.
• Lehestikul on kihid või triibud, kihilisusel aga jäljed
