Poliitilise Juhtimise Ja Sõjalise Juhtimise Erinevus

Poliitilise Juhtimise Ja Sõjalise Juhtimise Erinevus
Poliitilise Juhtimise Ja Sõjalise Juhtimise Erinevus

Video: Poliitilise Juhtimise Ja Sõjalise Juhtimise Erinevus

Video: Poliitilise Juhtimise Ja Sõjalise Juhtimise Erinevus
Video: Väikeriikide konverents 2013 „Eesti kui väikeriik -- eelised, puudused ja võimalused" I osa 2024, Mai
Anonim

Poliitiline juhtimine vs sõjaline juhtimine

Valitsemise vorme on erinevaid, mida leidub maailma erinevates osades. Neist poliitiline juhtimine ja sõjaline juhtimine on tüübid, mis on väga vastuolus nende endi plusside ja miinustega. Kui sõjaline juhtimine väheneb aeglaselt ja kaotab populaarsust kasvava eriarvamuse ja rahva suurenevate püüdluste tõttu, on poliitiline juhtimine väga populaarne ja võtnud tugevad juured enamikus maailma osades. Neile, kes pole teadlikud poliitilise juhtimise ja sõjalise juhtimise erinevustest, on siin lühike kirjeldus koos mõlema valitsemisvormi tunnustega.

Poliitiline juhtimine

Demokraatia on üks valitsemisvorme, kus sõjaväel on ainult üks roll - see on rahva territooriumide kaitsmine ega mängi mingit rolli riigi valitsemises. Valitud esindajatest koosnev poliitiline juhtkond moodustab valitsuse ja vastutab seaduste ning muude reeglite ja määruste väljatöötamise eest ning sõjavägi jääb nende kontrolli alla. Isegi sõjaga seotud otsused võtab vastu poliitiline juhtkond ja kindralid peavad oma otsust järgima. Nad saavad anda vaid oma hinnatud arvamusi, kuid lõpliku otsuse teeb alati poliitiline juhtkond. Sisuliselt on see tsiviilvalitsus koos sõjaväega, ehkki riigi kaitsmisel üliolulist rolli mängides pole halduse igapäevases juhtimises sõnaõigust. Võimalik, et mõned armee inimesed võivad valida, kas saada sellise poliitilise süsteemi poliitikuteks ja isegi esietendajateks, kuid siis täidavad nad tsiviilisikute, mitte sõdurite ülesandeid.

Sõjaline juhtimine

Nagu nimigi ütleb, on riigi valitsemiskohad armee käes ja see võtab laiema rolli kui teistes riikides. Ta ei vastuta mitte ainult riigi kaitsmise eest, vaid täidab ka valitsusena olemise kahesugust rolli. Näiteks Birma (Myanmar) on üks riik, kus sõjaline juhtkond on asjade eesotsas ja armee kindralid valitsevad riiki. Sõjavägi sellistes riikides omandab suure tähenduse ja kontrollib tsiviilisikuid, mis on täpselt vastupidine olukorrale riigis, kus valitseb poliitiline juhtimine.

Riikides, kus demokraatlikel institutsioonidel pole tugevat juurdumist, tekib olukord, kui poliitiline juhtimine on nõrk. Sellise stsenaariumi korral kasvatavad armeekindralid soovi ületada valitsus ja hoida riigi valitsus oma kätes.

Kokkuvõte

• Poliitiline juhtimine ja sõjaline juhtimine on valitsemise tüübid

• Poliitiline juhtimine on keeruline süsteem, mis kajastab inimeste lootusi ja püüdlusi, sõjaline juhtimine on aga oportunistlik ja usub inimeste püüdluste purustamisse

• Sõjavägi on sõjalises juhtimises kõrgeim, samas kui see on poliitilises juhtimises tsiviilisikute kontrolli all

Soovitatav: