Gujarat vs Lääne-Bengal
BJP kõrgema juhi LK Advani ja peaminister Manmohan Singhi hiljutised avaldused Lääne-Bengali asjade seisu kohta on juhtinud riigi elanike tähelepanu Lääne-Bengali osariigile. Advani võrdles Lääne-Bengali ja Gujarati sõnu, öeldes, et kui Gujarat on lühikese aja jooksul edasi arenenud ja muutunud riigi kõige arenenumaks osariigiks, siis Lääne-Bengal jääb 34-aastase marksistliku valitsemisaja järel ikka järele. Uurime tõelist pilti, uurides erinevusi nende kahe riigi tähtsa riigi, Gujarati ja Lääne-Bengali vahel.
Gujarat
Gujarat on India läänepoolseim osariik, mille suur rannajoon on 1600 km. Selle pindala on umbes 200 000 ruutkilomeetrit ja elanike arv ületab 50 miljonit. Gandhinagar on Gujarati pealinn ja seal elavad gudžarati keelt kõnelevad inimesed. Gujaratil on India suurim äri. Osariik on tuntud puuvilla, piima, datlite, suhkru, tsemendi ja bensiini tootmise poolest. Riik on sõna otseses mõttes viimaste aastate jooksul muutunud ja seisab esimeses reas, mis puudutab kiiret industrialiseerimist. Kuna riik moodustab üle 22% kogu India ekspordist, saab selle tähtsust India majanduses hõlpsasti mõista. Mukesh Ambani juhitud Reliance Industries on loonud osariigis maailma suurima nafta rafineerimistehase. Maailma suurim laevamurdmisjaam asub osariigis. Kaks kolmest selle riigi veeldatud maagaasisadama terminalist asuvad Gujaratis.
Silma torkab see, et 100% osariigi küladest on elektrifitseeritud ja ühendatud asfaltteedega. Gujarat on ainus riik riigis, kus on üleriigiline gaasivõrk. Riik on gaasipõhise soojusenergia ja tuumaenergia tootmise seas teisel kohal. Sellel on 50000 km OFC-võrku. Osariigi lairibavõrk on suuruselt teine maailmas ja kõik osariigi külad on ühendatud lairiba internetiga. India 500 parima ettevõtte seas on 20% kontorid Gujaratis ja RBI hinnangul; umbes 26% kogu India panga rahastamisest on Gujaratis.
Lääne-Bengal
Lääne-Bengal on riigi idaosariik, mis on rahvaarvult 4. kohal. Idaküljel on piir Bangladeshiga ning lääneküljel Jharkhandi ja Bihariga. Ehkki tööstuslikult pole nii arenenud kui Gujarat, on Lääne-Bengal India SKP-sse panustamises 6. kohal. Riiki on traditsiooniliselt valitsenud marksistid ja vasakrinde on võimul olnud viimased 34 aastat. Bangladeshi loomine idapiiridele põhjustas miljonite ebaseaduslike sisserändajate sissevoolu, mis kurnas tema majandust. Just valitsuse liberaliseerimispoliitika 1990. aasta järgsel perioodil viis olukorra muutumiseni. Ehkki osariigid on viimase 10 aasta jooksul saavutanud märkimisväärset majanduslikku kasvu, jäävad need endiselt riigi vaeseimatele osariikidele. Osariiki tuntakse rohkem streikide ja ebareaalsete tegevuste kui majandustegevuse poolest ning võib näha tohutut vaesuse taset, vähest inimarengut ja kehvaid tervishoiuasutusi. Riigil on halb infrastruktuur, vohav korruptsioon ja vägivallast pakatav poliitikatüüp.
Kokkuvõtteks võib julgelt öelda, et investeeringute ja ettevõtluse parem haldamine ning keskkond on Gujarat suutnud teha suuri majanduslikke edusamme, et saada riigi kõige arenenumaks osariigiks. Teisest küljest on poliitiliste parteide tülitsemine, halb infrastruktuur, korruptsioon ja vägivald takistanud Lääne-Bengali kasvu ja see on hukka mõistetud siiani vaeseks jääma.
